Eksperimentaalarenduse eesmärk on välja töötada uus metoodika, mis võimaldaks täpsemat ja usaldusväärsemat hindamist olemasolevate sildade sisemiste struktuuride seisukorra kohta. Nendeks on raudbetoonis olev armatuurteras, järelpingestussüsteem või betooni enda seesmised kahjustused.
Tänane tegevus, kui raudbetooni sisemist seisundit ei teata, võib viia kulukate otsusteni nagu sildade lammutamine enne nende tegeliku kasutusaja lõppu või näiliselt heas seisukorras sildade remont, mis on vajalik sisemiste defektide tõttu.
„Täna on suurimaks probleemiks, et silla sisekonstruktsiooni ei ole võimalik hinnata. Seetõttu piirdub praktika vaid väliste kahjustuste hindamisega, mille põhjal otsustatakse, kas sild on remonditav või tuleb see lammutada ja asemele uus rajada. Investeeringute otstarbekuse ja kasutusea potentsiaali hindamiseks on vaja rohkem teavet sillakonstruktsioonide sisemusest. Selleks on vaja leida meetod, mis võimaldab sillakonstruktsioone seesmiselt uurida kuni mitme meetri sügavuseni, sest silla kavandatav kasutusiga võib varieeruda 50–100 aasta vahel, sõltuvalt ehituse ajast,“ ütles Transpordiameti arendamise osakonna rajatiste ekspert Taivo Kurg. „Tulemas on huvitav ja uudne teadustöö, mis viiakse läbi Eesti sildadel, olles maailmas ainulaadne välitöö reaalsetel objektidel.“
GScani tegevjuht Marek Helm lisab: „GScan kombineerib oma tehnoloogias müüontomograafiat ja tehisintellekti, mis võimaldab tuvastada kriitilises taristus defekte ja keemilisi muutusi kuni 10 meetri sügavusel ja kuni mõnemillimeetrise täpsusega. Mul on heameel, et Transpordiamet on taristu hooldamise valdkonnas innovatsiooni eesliinil. Nii säästame oluliselt hoolduskulusid ja tõstame turvalisust. Ainuüksi Euroopas ja Ühendriikides on 4 miljonit silda, millest pooled on vanemad kui 50 aastat. See on suur väljakutse ühiskonnale, majandusele ja keskkonnale, kuidas sellist taristut säästlikult hooldada. Meie suudame pakkuda lahendust.“
Projektiga soovitakse vähendada ekspertarvamusest tingitud määramatust ning parandada otsustusprotsesse usaldusväärsema teabe alusel. Eesmärk on pikendada olemasolevate sildade kasutusiga ning CO2 emisioonide vähendamine vähemalt 10%.
Eksperimentaalarenduse käigus katsetatakse erinevat tüüpi sildade konstruktsioonide uurimist erinevate tehnoloogiatega. Üheks uuritavaks tehnoloogiaks on looduslikul atmosfäärikiirgusel põhinev müüontomograafia (MFT) seade. Metoodika hõlmab mittepurustavaid katseid, mis võimaldavad uurida sildade konstruktsioone seestpoolt.
Lisaks uuritakse teisi alternatiivseid tehnoloogiaid, nagu maaradar ja akustilised meetodid. Samuti võrreldakse uute meetodite tulemusi praeguste meetoditega, et hinnata nende täpsust ja usaldusväärsust. Teadustöö kestvus on 18 kuud ning projekti eelarve 1,26 miljonit eurot.
Innovatsioonifondi tegevusi ja projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest. Projekti algataja ja koostööpartner on Transpordiamet.
