Tegevusluba tõendab vedaja õigust korraldada tasulist veosevedu. Autoveoseaduse § 5 lg 1 kohaselt on tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja valmistajakiirus 40 km/h, üldjuhul ilma kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Tegevusloa taotleja ja vedaja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/2009 ning autoveoseadusest tulenevatele tegevusalal tegutsemise nõuetele. Muu hulgas peavad olema täidetud ettevõtte asukoha, hea maine, finantssuutlikkuse ja ametialase pädevuse nõuded ning vedaja veokorraldust peab juhtima nõuetele vastav veokorraldusjuht.
Tegevusloa ja selle ärakirjade taotlusi menetleb ning dokumente väljastab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) talle üle antud haldusülesande raames. Tegevusloa taotlemisel tuleb esitada autoveoseaduses nõutud andmed ja dokumendid, sealhulgas veokorraldusjuhi määramist ja ametipädevust puudutavad andmed.
Tegevusluba ei ole nõutav kõigil autovedudel. Autoveoseadus sätestab tegevusloa kohustusest erandid ning eraldi nõuded oma kulul korraldatavale autoveole. Seetõttu tuleb enne veo alustamist hinnata veo liiki, sõidukit ja seda, kas vedu toimub tasu eest või oma kulul.
Autokaubaveo komisjon
Autokaubaveo komisjon on moodustatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga. Komisjoni kuuluvad Transpordiameti, Kliimaministeeriumi, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Maanteetranspordi Liidu esindajad. Komisjoni ülesanne on hinnata autovedude korraldamisel kontrollidel korrakaitseorganite poolt tuvastatud raskeid, korduvaid või teekasutustasu maksmise rikkumisi ning teha pädevatele asutustele ettepanekuid asjakohaste haldusmeetmete rakendamiseks.
Europaa liidus kehtib raskete rikkumiste süsteem kõigile vedajatele ühtselt ning neid kohaldatakse siseriiklike korrakaitseorganite poolt ühetaoliselt. Samuti jagavad liikmesriigid infot nende poolt teostatud, kuid teise riigi vedaja poolt toimepandud rikkumiste osas. Veonduse alased rikkumised mis klassifitseeruvad raskete rikkumiste süsteemi on välja toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/2009 lisas 4 ja Komisjoni määruses (EL) 2016/403
Rasked ja korduvad rikkumised võivad kaasa tuua vedajale oluliselt raskema tagajärje kui konkreetse rikkumise eest määratud karistus. Autoveoseaduse § 19 alusel võib rikkumiste korral muu hulgas peatada tegevusloa või selle ärakirja kehtivuse või tunnistada need kehtetuks. Autoveoseadus näeb seejuures ette ka proportsionaalsuse hindamise.
Praktikas on Autokaubaveo komisjon teinud ettepanekuid nii tegevusloa ärakirja kehtivuse peatamiseks kui ka tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Komisjoni eesmärk ei ole üksnes reageerida juba toime pandud rikkumistele, vaid mõjutada vedajat korraldama oma tegevus selliselt, et rikkumised ei korduks ning oleks tagatud aus konkurents, liiklusohutus ja autovedude nõuetekohane korraldamine.
Vedajal tasub tähelepanu pöörata:
- ettevõtte ja veokorraldusjuhi hea maine säilimisele;
- veokorraldusjuhi tegelikule osalemisele ettevõtte veotegevuse juhtimises;
- sellele, et ettevõtte juhid ja sõidukijuhid järgiksid töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid;
- sõidumeeriku ning juhikaartide nõuetekohasele kasutamisele;
- sellele, et ettevõttes oleks toimiv juhtide juhendamise ja sisekontrolli süsteem;
- korduvate rikkumiste põhjuste väljaselgitamisele ja kõrvaldamisele;
- tegevusloa, tegevusloa ärakirjade ja muude veodokumentide kehtivusele.
Viimati uuendatud 11.11.2026
