Sillad riigiteedel

Sillad on teede lahutamatud osad, mida mööda on võimalik ületada looduslikke või tehislikke takistusi. Eesti riigiteedel on 1. jaanuari 2025. aasta seisuga 1188 silda ja viadukti.

2025. aastal lisandus sildade nimekirja 5 uut rajatist üle raudteede, millest 1 oli seotud Eesti raudtee arendatava taristuga ning ülejäänud 4 Rail Baltica raudtee ehitusega. Lisak eeltoodule ehitati üks truup sillaks, et parandada kalade rändeteekonda ning üks sild rekonstrueeriti, et avada kogu Loobu jõgi kalade rändeteena. Ümberehitused toimusid 9 erineval sillal. Kokku 15 eri rajatisel rajamisega ning 7 silla remondiga uuendati sillaparki 22 rajatisel. 

Kõige lihtsam ja levinum jagunemine on rajatise tüübi järgi:
  • sild – rajatis, mis on vajalik veekogu ületamiseks;
  • viadukt – rajatis, mis on vajalik pinnavormi või tehisliku takistuse ületamiseks;
  • tunnel – rajatis, mis on vajalik takistuse läbimiseks altpoolt;
  • ökodukt/tunnel – rajatis, mis on mõeldud loomade ohutuks liikumiseks tee alt või pealt.

Eesti riigiteedel on 939 silda (79%), 159 viadukti (14%), 13 ökodukti (1%) ja 77 tunnelit (6%). Kõiki rajatise tüüpe käsitletakse siin sildadena.

Puurmanni sild

Liikleja seisukohast kõige tähtsam liigitus on takistuse ületamiseks vajalik teepikkus. Pikkuseks loetakse rajatise kaldasammaste tagaseinte vahelist kaugust piki tee telge. 

Pikkuse järgi jaotatakse sillad järgnevalt:
  • lühike sild (pikkusega 25 m);
  • keskmine sild (pikkusega 25-100 m);
  • pikk sild (pikkusega üle 100 m).

Enamik ehk 854 meie riigiteede sildadest on lühikesed (69%), keskmise pikkusega sildu on riigiteedel 309 (26%) ja pikki 25 (2%). Riigiteede sildade keskmine pikkus on 22,2 m ja kogupikkus 30 807 m.
Pikim sild on Variku viadukt (pikkus 420,8 m), mis asub Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa 180,7. kilomeetril.

Peamise ehitusmaterjali järgi jaotatakse:
  • betoon (raudbetoon ja pingbetoon);
  • metall (raud, teras);
  • müüritis (raudkivi ja paekivi);
  • puit (liimpuit).

Kohatu ökodukt

Enamik ehk 870 meie riigiteede sildadest on ehitatud (raud)betoonist (73,2%), metallist sildu (sh terastorusillad) on riigiteedel 287 (24,2%), müüritisest 23 (2,0%) ja puidust 7 (0,6%). 

Lisaks tehnilistele aspektidele saab sildu jaotada ka vanuse. Umbes pooled (431) riigiteede sildadest on ehitatud ajavahemikus 1950–1980. Sildade keskmine vanus on 39,9 aastat.

Kas sellest lehest oli abi?

Viimati uuendatud 09.04.2026

open graph imagesearch block image