„Seekordsel istungil otsustas autokaubaveo komisjon ühe vedaja osas kasutada kõige karmimat meedet, milleks on tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja mis lõpetab vedaja tegevuse veondusturul,“ nentis Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson.
Tiitsoni sõnul oli vedaja komisjonis juba kolmandat korda ning sellest hoolimata jätkas ta sarnaste rikkumiste toimepanekut. „Lisaks olid kõik rasked rikkumised toime pandud ettevõtte juhi poolt, kes tagatipuks ei ilmunud ka istungile selgitusi andma,“ toonitas Tiitson.
Seekordse autokaubaveo komisjoni märksõnad olid nn ühemeheettevõtted, töö- ja puhkeaeg ning ettevõte juhtide otsene või kaudne rikkumiste toime panemine.
„Menetlemisel olnud ettevõtetest pooled on ühe sõidukiga ettevõtted ning kõikidel menetlevatel ettevõtetel oli probleem töö- ja puhkeaja järgimisega. Peamiseks raskeks rikkumiseks on vale juhikaardiga sõit. Kui kahel korral oli sõidukijuhil kasutusel ettevõtte juhi juhikaart, siis üks ettevõtte juht jäi ise vale kaardi kasutamisega vahele, teine kasutas sõidumeeriku manipuleerimiseks magnetit ja kolmas ei kasutanud nõuetekohast meerikut, kuigi tal oli kohustus seda kasutada,“ kirjeldas Karl Tiitson.
Kümne ettevõtte osas, kelle rikkumised arutelul olid, tegi komisjon ettepaneku haldusmeetmete kohaldamiseks:
ühe vedaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks
ühe sõiduki tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus peatamiseks seitsme ettevõtte osas
tööinspektsioonile täiendava töö- ja puhkeaja kontrolli läbiviimiseks viie ettevõtte osas
Kliimaministeeriumile veonõuete täitmise riikliku järelevalve alustamiseks kahe ettevõtte osas
Täiendavalt kontrollib Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon kõikide menetlusaluste vedajate vastavust tegevusalal tegutsemise nõuetele nagu finantsvõimekus, vedaja tegevusjuhi vastavus hea maine nõuetele, veokorraldusjuhi pädevus ja vastavus hea maine nõuetele.
„Rikkumised, kus ettevõtte juht või veokorraldusjuht paneb neid toime või on otseselt seotud, loeb komisjon alati raskemaks, sest ettevõtte juhil ja veokorraldusjuhil lasub suurem vastutus nõuete järgmise eest. Ettevõtte juht või veokorraldusjuht peavad ettevõtetes näitama head eeskuju ning nõudma nõuete järgimist teiste juhtide poolt,“ rõhutas Tiitson ja lisas: „Oma rahalise kasu nimel ei tohi ohtu seada teisi liiklejaid. Töö- ja puhkeaja rikkumine aga seda just teeb. Väsinud juht on liikluses sama ohtlik - kui mitte ohtlikum - kui purjus juht, kuna kurnatud närvisüsteem ei suuda ootamatutele olukordadele reageerida. Pidev väsimusseisundis töötamine on kriitiline riskifaktor, mis lõppeb varem või hiljem traagiliselt, sest uinumisoht on kõige suurem just monotoonsel maanteesõidul.“
Tiitson soovitab uskuda koolitajaid, kes rõhutavad, et väsimust ei ole võimalik tahtele allutada ega kogemusega üle kavaldada. „Teaduslikud uuringud kinnitavad, et kui keha läheb energiasäästurežiimile, on uinumine autoroolis bioloogiline paratamatus, mitte valik. Kahjuks on meil möödunud suvest ka kurb näide, kus bussijuhi roolis magama jäämise tõttu hukkus Ungaris 12 inimest ja 37 sai vigastada.“
Haldusmenetlused algatati, et selgitada välja, kas ja kuidas tuleks lisanduvaid meetmeid rikkujate suhtes rakendada. Menetluste raames oli vedajatel võimalus esitada kirjalik selgitus õigusrikkumiste ja vedaja poolt tarvitusele võetud tegevuste kohta, et edaspidi rikkumisi vältida.
Alates 2021. aastast on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium volitanud autoveoseaduse § 19 alusel Transpordiametit tegema otsuseid tegevusloa ja tegevusloa ärakirja kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise osas. Tegevusluba tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu.
Tegevusloa kinnitatud ärakiri tõendab tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimismärgiga autoga tasulist veosevedu. Tasuline veosevedu on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui autoveoseaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Autokaubaveo komisjon moodustati 2021. aastal Transpordiameti peadirektori käskkirjaga ning komisjoni töö eesmärk on vaadata läbi ja kontrollida autovedude korraldust reguleerivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete autoveoalaste rikkumiste juhtumid. Lisaks on komisjoni eesmärgiks teha raskete autoveoalaste rikkumiste ja korduvate teekasutustasu nõuete rikkumiste ilmnemisel pädevatele asutustele ettepanekuid rikkuja suhtes asjakohaste haldusmeetmete rakendamiseks, et tagada autovedudel aus konkurents, liiklusohutuse tõhustamine ja õigusaktide järgimine.
Komisjoni kuuluvad Transpordiameti, Kliimaministeeriumi, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja MTÜ Maanteetranspordi Liidu esindajad.
