Õhusaaste

Liiklusest ja tee ehitusest pärinev õhusaaste koosneb peamiselt NO, NO₂, CO, CO₂, SO₂, PM10 (peened osakesed) PM2,5 (eriti peened osakesed) osakestest, küllastumata süsivesikutest (sh PAH-ühendid). Peente ja eriti peente osakeste hulgas määratakse Cd (kaadmium) ja Zn (tsink) osakesi. 

Õhusaaste mõjud tervisele võivad olla erinevad – hingamisteede haigused, südame-veresoonkonna haigused, mõjuda kesknärvisüsteemile, põhjustada vähiriski suurenemist, neeruhäireid ja kõhukrampe.

Teeäärsete elanike seisukohast on välisõhu saaste osas heitkogustest kõige olulisem saasteainete kontsentratsioon nende õueala välisõhus. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused  keskkonna ja inimese tervise kaitseks sätestab keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. 

Liiklusest, mootoritest ja põletamisel tekkivatest saasteainetest on olulisima tähtsusega välisõhu kvaliteedile avalduva mõju osas lämmastikdioksiid (NO2). Arvestataval hulgal heidetakse välisõhku liikluse poolt ka peenosakesi (PM10) ja eriti peeneid osakesi (PM2,5), süsinikmonooksiidi (CO) ja lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC). Samuti tekib olulisel määral süsinikdioksiidi (CO2). CO2 on oluline kasvuhoonegaas, kuid välisõhu piirväärtust sellele saasteainele ei kehti. Teiste saasteainete nt vääveldioksiid (SO2) heitkogused on reeglina väga väikesed ning jäävad reeglina piirväärtustest oluliselt madalamale tasemele.

Üldiselt on liiklusega seotud saaste ainete hulk teada, mis heidetakse õhku erinevat tüüpi/klassi sõidukite poolt. Need arvutused põhinevad tehniliselt korras sõidukitel ning eristatakse näiteks koorma suurust (tühikoorem, 50%, 70% ja 100%) raskeveokitel. Saaste emissioone arvutatakse järgneva valemi abil:

sõidukite ühikemissioonid maanteel (g/km) x sõidukite arv ööpäevas x teelõigu pikkus

Tegelik saasteainete hulk sõltub bensiini- ja diiselautode omavahelisest jagunemisest, kuid erinevate hinnangute alusel saab arvutustes tuua välja saasteainete minimaalsed ja maksimaalsed hulgad. Selle alusel saab hinnata, kas edasisi uuringuid (näiteks mõõtmise või modelleerimise teel) on vajalik teostada. Uute ulatuslike teelõikude, ristmike ja liiklussõlmede puhul ei ole võimalik mõõta ning hinnangu aluseks saab olla vaid modelleerimine.

Sujuval ja suurtel liikumiskiirustel liikudes, mis iseloomustab enamuses maanteedel valitsevaid olusid, hajub õhusaaste väga kiiresti. Seda on teiste seas näidanud Tallinna ringtee keskkonnamõju hindamise käigus teostatud õhusaaste modelleerimine, kus õhusaaste hajumine piirtaseme suurusteni toimus suhteliselt maanteele ligidal.