Liiklusaasta ülevaade 2020

2020. liiklusaasta ülevaate on koostanud Transpordiamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA). Liiklusõnnetuste andmed* on visualiseeritud andmeanalüüsi tarkvara Tableau abil.

Ülevaade

2020. aastal toimus 1365 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1574 ja hukkus 60 inimest (joonis 1). Võrreldes 2019. aastaga vähenes liiklusõnnetuste arv 49 võrra ja vigastatute arv 166 võrra. 2020. aastal toimus päevas keskmiselt 3,7 liiklusõnnetust. Liiklusõnnetusteta päevi oli 23, aasta varem oli neid 17. Liikluses hukkus 10 inimest rohkem kui aasta varem. Hukkunute arv on viimastel aastatel kõikunud. Aastatel 2017−2019 hukkus liikluses keskmiselt 57 inimest. 

Joonis 1. Liiklusõnnetuste ja neis hukkunute arv, 2016−2020.

Sesoonselt oli liiklusõnnetuste arv 2020. aastal väiksem eelmise kolme aasta keskmisest COVID-19 piirangute ajal kevadel, juulis ja aasta lõpus (joonis 2). Riigiteedel loendatud sõidukite arvud näitavad, et samadel aegadel olid väiksemad ka liiklussagedused (joonis 3).

Märtsis, mais ja juulis vähenes riigiteede püsiloenduspunktides loendatud sõidukite arv 12−14% võrra võrreldes 2019. aasta samade kuudega, aprillis loendati sõidukeid isegi kolmandiku võrra vähem. Aasta lõpus vähenes liiklussagedus vähem kui kevadel, vaid 3−4%. Kui kevadise liiklussageduste kukkumise ja õnnetuste vähenemise taga olid kogu Eestit hõlmanud liikumispiirangud, siis juulis toimunud liiklussageduste ja liiklusõnnetuste vähenemisele veenvat selgitust pakkuda ei ole. Selle taga võib olla COVID-19-ga seotud liiklejate tavatu käitumine puhkuste perioodil, ära jäänud suveüritused jms, kuid see on oletuslik. Novembris ja detsembris oli piiranguid vähem, need kehtisid  ning need olid seotud Ida-Viru ja Harju maakondadesga.

Vaatamata väiksemale liiklussageduse langusele aasta lõpus, vähenes liiklusõnnetuste arv sarnaselt juulikuisele vähenemisele. Võrreldes 2017−2019 keskmiste õnnetuste arvuga toimus 2020. aasta novembris 18% ja  detsembris 16% vähem õnnetusi. Mingil määral mõjutas liiklust ka ilm: 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris talviseid teeolusid praktiliselt ei olnud ning näiteks jalgrattaga sõideti aastaringselt.

Joonis 2. Liiklusõnnetuste  arv kuude lõikes, 2020 ja 2017–2019 keskmine

Joonis 3. Liiklussagedused riigiteedel, 2019–2020.

Liikluses hukkunute kuised arvud jäid 2020. aastal üldiselt eelnevate aastate suurimate ja vähimate väärtuste vahele (joonis 4). Erandiks oli märts, kui hukkus kaks inimest, mis on eelnevate aastate miinimumist ühe võrra väiksem. Hukkunute arvud olidki varasematele vähimatele väärtustele vastavad COVID-19 piirangute ajal kevadel ja juulis. Seda mõjutas ilmselt juba mainutud liiklussageduse vähenemine. Ka aasta lõpus vähenesid liiklussagedused ning vigastatuga liiklusõnnetused, kuid hukkunute arvud jäid pigem eelmiste aastate keskmisest suuremaks. Liikluses oli traagilisem jaanuar üheksa hukkunuga. Seda mõjutas oluliselt üks aset leidnud kolme hukkunuga liiklusõnnetus (joonis 5).

Aastatel 2015−2019 toimus kolme või enama hukkunuga liiklusõnnetusi ainult 2016. aastal. Kahe hukkunuga liiklusõnnetusi on toimunud igal aastal. 2020. aastal juhtus kaks kahe hukkunuga liiklusõnnetust. Hukkunutega  liiklusõnnetuste koguarvu taustal on ka selliste üksikute juhtumite mõju selgelt tajutav (2020. aastal 5%).

 Joonis 4. Hukkunute arv kuus 2020. aastal ning vähim ja suurim hukkunute arv aastail 2015−2019.

Joonis 5. Liiklusõnnetustes hukkunute arv, 2016−2020.

Liiklusõnnetuse liik

2020. aasta paistab silma ühesõidukiõnnetuste arvu hüppelise kasvuga (joonis 6). Toimus 528 ühesõidukiõnnetust: 157 ehk 43% rohkem kui eelmisel aastal. Märgatavalt vähenesid sõidukite omavahelised kokkupõrked ja muud liiklusõnnetused1

 Joonis 6. Liiklusõnnetused liigiti 2020. aastal ja võrdlus 2017–2019 keskmisega

Ühesõidukiõnnetuste kasvu põhjustas eelkõige jalg- ja mootorratturitega toimunud liiklusõnnetuste sagenemine. 2020. aasta jooksul juhtus jalgratturitega 187 ühesõidukiõnnetust, mis on 122 õnnetust rohkem kui 2019. aastal. Mootorratturitega toimus 32 ühesõidukiõnnetust rohkem kui 2019. aastal, kokku 68. Märtsist maini registreeriti jalgratturi osalusel 56 ja mootorratturi osalusel 15 ühesõidukiõnnetust rohkem kui aasta varem. Tõenäoliselt mõjutas seda mingil määral COVID-19 pandeemia, mille tõttu inimesed eelistasid võimalusel ühistransporti vältida.

Mingil määral avaldas mõju ka lumevaba talv, mistõttu jalgratturitega juhtus õnnetusi ka jaanuaris ja veebruaris, kuudel kui jalgratturitega tavapäraselt õnnetusi ei juhtu. Samas on jalgratturiga õnnetuste arv olnud väikeses tõusutrendis ka eelnevatel aastatel.

Sõiduautojuhtidega toimus 21 ühesõidukiõnnetust rohkem kui 2019. aastal. Nende puhul COVID-19 piirangutega kuudel toimunud õnnetused välja ei tule, jäädes tavapäraste kuuliste kõikumiste piiresse. Kokku toimus mootorsõidukijuhtide osalusel 46 ühesõidukiõnnetust ehk 15% rohkem kui 2019. aastal.

Ühesõidukiõnnetuste arvu suurenemine tõi kaasa ka neis hukkunute arvu kasvu (joonis 7). 2020. aastal hukkus ühesõidukiõnnetustes 23 inimest:  17 mootorsõidukijuhti, 4 kaasreisijat ja 2 jalgratturit. Võrreldes 2019. aastaga hukkus 2020. aastal liikluses seitse inimest rohkem.

Ka sõidukite omavahelist kokkupõrgete vähenemist 101 juhtumi võrra (18%) võrreldes 2019. aastaga võis mõjutada COVID-19 pandeemia. Eelkõige sellega seotud liikumispiirangud kevadel, mis tõi kaasa liiklussageduse märkimisväärse vähenemise. Kuid mõju võis olla ka lumevabal talvel. 2020. aastal toimus sõiduautojuhi osalusel 110 (22%) ja veoautojuhi osalusel 41 (38%) kokkupõrget vähem kui 2019. aastal. Eelkõige vähenesid sõiduautode kokkupõrked jalgrataste, kaubikute ja veoautodega ning teiste sõiduautodega.

Võrreldes 2017-2019 keskmisega hukkus kokkupõrgetes 2 inimest vähem. 

2020. aastal toimus 283 jalakäijaõnnetust, milles sai vigastada 288 ja hukkus 13 jalakäijat. Jalakäijaõnnetuste arvus võrreldes eelnevate aastatega märkimisväärseid muutusi ei toimunud.

2020. aastal toimus 15 kokkupõrget loomadega, ühistranspordis kukkus 45 inimest. Need on eelnevatele aastatele sarnased väärtused. Muude liiklusõnnetuste vähenemine näitab eelkõige liiklusõnnetuste andmekvaliteedi paranemist. Mingil määral võis see mõjutada ka ühesõidukiõnnetuste kasvu, kuid see ei tasanda ühesõidukiõnnetuste kasvu olematuks.

 Joonis 7. Hukkunud liiklusõnnetuste liigiti 2020. aastal ja võrdlus 2017–2019 keskmisega.

Joobes juhtimine

Joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimuvate liiklusõnnetuste osatähtsus ei ole viimastel aastatel eriti muutunud. Aastatel 2018−2020 põhjustasid nad 10% inimkannatanuga liiklusõnnetustest. 2020. aastal hukkus joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes 12 inimest, mis on viiendik kõigist hukkunutest. Aastate 2017−2019 keskmisena hukkus joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes 13 inimest ehk ligi veerand (23%) hukkunutest.

COVID-19 piirangute ajal märtsist maini sagenes joobes juhtimine. Kuigi PPA teostatud joobekontrollide arv neil kuudel vähenes, tuvastati sel ajal kriminaalses joobes2 juhte rohkem kui eelmistel aastatel. Eriti selgelt tuli see muutus välja aprillis. Siis tabati 249 kriminaalses joobes juhti, mis on 59 juhti rohkem kui aasta varem. Samal ajal vähenes kontrollide arv 47 000 võrra. Kõigist aprillis tehtud joobekontrollidest moodustasid kriminaalses joobes juhid 0,9%. Eelnevatel aastatel on nende osatähtsus olnud 0,3% (joonis 8).

Sagedamini tabati ka juhte, kellel alkoholi sisaldus väljapuhutavas õhus oli üle 0,25−0,74 mg/l. Kõigist kontrollitutest oli 2020. aasta aprillis neid 0,6% ja 2019. aasta aprillis 0,3% juhtidest.

Alkoholi lubatud piirmäära ületanud3, rahvakeeli jääknähtudega, juhtide osatähtsus COVID-19 esimese laine ajal ei muutunud. Neid tuvastati nii 2020. kui ka 2019. aasta aprillis 0,2% kontrollitutest, kuid kuna kontrolle oli 2020. aastal vähem, siis oli ka avastatute hulk väiksem.

Ka märtsis ja mais tuvastati liikluses tavapärasest sagedamini joobes juhte.

2020. aasta märtsis toimus 19% liiklusõnnetustest joobes mootorsõidukijuhi osalusel. Viimasel viiel aastal ei ole joobes juhi osalusel toimunud õnnetuste osakaal ühes kuus sedavõrd suur olnud. Aprillis ja mais põhjustasid joobes juhid vastavalt 13 ja 11% kõigist inimkannatanuga liiklusõnnetustest, mis on osakaalude tavapärane kõikumine aastate lõikes – igal aastal toimub mõnel kuul joobes juhtide osalusel suhteliselt sama palju õnnetusi.

Kodus töötamine ja ka töölt ajutine eemalolek (paljud asutused olid esimese laine ajal kinni) võis olla suurema alkoholitarvitamise põhjuseks, millega kaasnes joobes juhtimine. COVID-19 teise laine ajal 2020. aasta lõpus ei olnud piirangud ja reaktsioonid haiguse levikule nii ulatuslikud kui kevadel ning võib olla seetõttu ei olnud nende mõju joobes juhtimisele märgatav. Tuvastatud joobes juhtide osakaal oli aasta lõpus sarnane eelneva kolme aasta keskmisele. Aasta lõpus joobes juhtide põhjustatud õnnetused ei sagenenud.

Joonis 8. Alkoholi piirmäära ületamine ja joobes juhtimine. PPA andmed 12.01.2020 seisuga.

Liiklusõnnetused maakondades

Liiklusõnnetuste arv ei muutunud piirkondlikult ühte moodi. Maakondadest võiks välja tuua Jõgeva maakonna, kus liiklusõnnetuste arv vähenes aastate 2017−2019 keskmisega võrreldes 39% 35-lt 21-le. Ka naabermaakonnas Tartus oli õnnetuste arvu vähenemine märkimisväärne, 37% 143-lt 90-le. Enam kui 30% võrreldes eelneva kolme aasta keskmisega vähenes liiklusõnnetuste arv ka Rapla (32%, 32-lt 21-le) ja Viljandi (31%, 47-lt 32-le) maakondades. Statistilises mõttes väikeste numbrite tõttu üksiku aasta muutusest siiski sügavamaid järeldusi teha ei saa.

Seevastu Ida-Viru maakonnas toimus 36 õnnetust rohkem kui aastatel 2017−2019 keskmiselt, kokku 136 õnnetust. Ka Lääne-Viru ja Pärnu maakonnas oli liiklusõnnetusi rohkem võrreldes eelnevate aastatega (joonis 9).

Ülejäänud maakondades oli vähenemine väiksem. Vaid Võru maakonnas ei toimunud muutust (tabel 1).

Joonis 9. Liiklusõnnetuste arvu muutus maakondades, 2020 ja 2017−2019 keskmine.

Tabel 1. Liiklusõnnetuste ja hukkunute arvud maakondades
 

Õnnetused ja liiklussagedused riigiteedel

Riigiteedel toimus 2020. aastal 385 liiklusõnnetust, mis on 40 vähem kui aasta varem. Samal ajal vähenes ka aasta keskmine kaalutud ööpäevane liiklussagedus (AKÖL). Aastal 2019 oli Eesti riigimaanteedel AKÖL 1032 autot ööpäevas. Esialgsetel andmetel oli AKÖL 2020. aastal 1008 autot ööpäevas, vähenedes 2,3%.

Teede liikide lõikes vähenes liiklusõnnetuste arv ja liiklussagedus nii põhi- kui tugimaanteedel. Samas suurenes nii õnnetuste arv kui liiklussagedus kõrvalmaanteedel (tabel 2).

Tabel 2. Liiklusõnnetused ja liiklussagedus riigiteedel, 2019, 2020

Kahjuks riigiteedel hukkunute arv kasvas. Nii tugi- kui kõrvalmaanteedel suurenes hukkunute arv kolm korda.

Liiklussagedused

COVID-19-ga kaasnenud liikumispiirangud tõid kaasa liiklussageduste drastilise vähenemise. 10. nädalal, mis oli viimane piiranguteta nädal, olid liiklussagedused 9% suuremad kui 2019. aastal. 11. nädalal hakkas liiklussagedus langema ning 14. ja 15 nädalal 32–33% vähem kui 2019. aastal.

Piirkonniti oli sageduse muutus erinev. Kõige drastilisemalt vähenes sõiduautode liiklussagedus Iklas, kus võrreldes 2019. aastaga oli sagedus 92% väiksem nädalatel 13–18 ehk 23. märts–3. maini. Põhjusena eelkõige 17. märtsil jõustunud piirangud Lätti sisenemisel ja 1. märtsist tõusnud alkoholiaktsiis Lätis. Ka Eesti saarte ja mandri vahel oli liikumine piiratud seoses COVID-19 koldega Saaremaal. Liiklussagedus oli 40–47% väiksem, sõiduautode oma kuni 50%.

Liiklusohutusprogramm

Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärkide kohaselt tuleb vähendada liiklussurmade ja raskelt vigastada saanute arvu. Aastaks 2025 tuleb saavutada olukord, mil kolme aasta keskmisena ei hukku liikluses aastas üle 40 inimese ega saa raskelt viga rohkem kui 330 inimest. 2020. aastaks tahtsime jõuda olukorrani, kus kolme aasta keskmisena (2018–2020) ei hukkuks liikluses rohkem kui 50 inimest ja raskelt vigastatute arv jääks alla 370. Aastate 2018–2020 keskmisena hukkus liikluses 60 inimest (joonis 10). See on eesmärgist 10 hukkunu võrra rohkem.

Joonis 10. Hukkunute arvu muutus ja LOP-i vahe-eesmärk.

Liiklejate rollide lõikes on LOP-is seatud eesmärk täidetud vaid jalakäijaõnnetuste puhul (joonis 11). Viimase kolme aasta keskmisena hukkus 13 jalakäijat, mis on kahe võrra vähem varasemalt seatud piirist. Eesmärgilähedane oli olukord ka kaasreisijate ja jalgratturite osas, keda aastate 2018−2020 keskmisena hukkus liikluses üks rohkem kui on LOP-s eesmärgiks seatud. Kõige probleemsem on olukord hukkunud mootorsõidukijuhtide osas, keda hukkus ligi kolmandiku eesmärgiks seatud piirist rohkem.

Joonis 11. Hukkunud liikleja rolliti ja LOP-eesmärk 2018–2020 keskmisena.

Mootorsõidukijuhte on hukkunud üsna ühepalju nii sõidukite kokkupõrgetes kui ühesõidukiõnnetustes. Nende õnnetuste osas ei ole viimastel aastatel kindlasuunalisi muutusi toimunud. 2020. aastal toimus mootorsõidukijuhi osalusel küll 108 kokkupõrget vähem kui eelmisel aastal, kuid samas suurenes ühesõidukiõnnetuste arv 48 võrra.

Vaadates hukkunuga liiklusõnnetuste riskifaktoreid, võiks kokkupõrgete ja ühesõidukiõnnetustega seotud levinumatest probleemidest välja tuua liigse kiirusega seotud riskid, alkoholijoobe ja sõidurajalt väljakaldumise.

Küsitlusuuringud näitavad, et sõidukijuhtide suhtumine piirkiirusest kinnipidamise vajalikkusesse on vähehaaval paranenud, kuid paranemine ei ole kahjuks suur ning ka kui hoiakule järgneb käitumise muutus, järgneb see viitega. Piirkiiruse järgimine on kindlasti üks neid võtmekohtasid, mille paranemine on suure mõjuga liiklusohutuse programmi eesmärkide täitmisele tulevikus.

Teedel teostatud kontrollid näitavad, et alkoholi piirmäära ületanute osas viimase aasta jooksul paranemist pole olnud ning joobes juhtimine sagenes, mistõttu varasematel aastatel kujunenud lootus, et liiklejate hoiakud on alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimise osas püsivamalt muutunud, ei pidanud kahjuks paika.

Liiklusohutusprogrammiga 2020. aastaks seatud eesmärgi täitmise keerukust oleme tõdenud eelmisel aastal ning ka varasemalt. Ambitsioonika eesmärgi täitmiseks on nii 2015. kui 2018. aastal välja pakutud täiendavaid olulise mõjuga tegevusi, mida ei ole siiski ulatuslike muutuste toimumiseks vajaliku tempoga või mahus suudetud realiseerida. Ka aastaks 2025 seatud eesmärk on ambitsioonikas, mille saavutamisele lisab keerukust veel juba tänane mahajäämus liikumistempos. Samas näitab põhjamaade liiklusstatistika, et hukkunute arvu vähenemine võib olla kõigi liiklusega seotud osapoolte ühise jõupingutusega siiski saavutatav.

Liikluses hukkunud naaberriikides

Esialgsed andmed näitavad, et 2020. aastal lähiriikide liiklusohutuses olulist muutust ei toimunud. Olukord, kus miljoni elaniku kohta hukkub liikluses kõige vähem inimesi Norras ja Rootsis ning rohkem Lätis ja Leedus ning Eesti ja Soome jäävad nende vahepeale, on püsinud juba aastaid (joonis 12).

Kui Norra ja Rootsi liikluses hukkus 2020. aastal miljoni elaniku kohta 18 inimest, siis Soomes oli see näitaja kaks ja Lätis neli korda suurem. Eestis hukkus miljoni kohta 45 inimest, aasta varem 39. Sarnaselt Eestile oli ka Soomes ja Lätis eelmisel aastal rohkem liiklussurmasid kui 2019. aastal.

 Joonis 12. Hukkunute arv miljoni elaniku kohta lähiriikides, 2016–2019. Esialgsed andmed.

* Liiklusõnnetuste andmed pärinevad Politsei ja Piirivalveametist. Andmetes võib esineda üksikuid vigu, kuid neid on piisavalt vähe, mistõttu need ei muuda tehtud järeldusi.
1. Muude liiklusõnnetuste hulgas on kokkupõrked loomadega, kukkumised ühistranspordis ja määratlemata liiklusõnnetused.
2. Alkoholi sisaldus väljapuhutavas õhus üle 0,75 mg/l.
3. Alkoholi sisaldus väljapuhutavas õhus üle 0,1−0,24 mg/l.

Viimati uuendatud 09.02.2021