Liiklusohtlike kohtade ohutustamine 2020

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet) järjepidevat tööd liiklusohtlike lõikude ja ristmike väljaselgitamiseks riigiteedel ja nende ümberehitamiseks. Igal aastal koostatakse nimekiri ohutustamist vajavatest kohtadest, millele eraldatakse raha teehoiukava vahenditest.

Liiklusohtlike kohtade ohutustamise planeerimine ja ehitus toimub mitme osakonna tihedas koostöös ning kogu tegevust koordineerib taristu arendamise osakonna liiklusohtlike kohtade koordinaator. Aastatel 2020–2023 on teehoiukavas liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks eraldatud 6–6,6 miljonit eurot igaks aastaks.

Liiklusohtlike kohtade ohutustamise korraldus riigiteedel

Teelõigu või ristmiku ohtlikkust ei saa hinnata üksnes juba toimunud õnnetuste alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka potentsiaalne õnnetuse toimumise risk. Seetõttu kogutakse infot riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike kohta kolmest allikast.

1. Riskiarvutuse alusel leitavad liiklusohtlikud kohad. Riigiteede lõikude ja ristmike ohutust hinnatakse prognoositavate liiklusõnnetuste arvu alusel. Prognoosimiseks kasutatakse statistilist meetodit, mis võtab arvesse nii konkreetsel lõigul või ristmikul toimunud liiklusõnnetused kui ka teistel sarnastel lõikudel või ristmikel toimunud liiklusõnnetused. Prognoosi tulemuste põhjal koostatakse liiklusohtlike kohtade olulisuse pingerida.

2. Maakondade liikluskomisjonide kvalitatiivsel hinnangul leitavad liiklusohtlikud kohad. 20% liiklusohtlike kohtade ümberehitamise aastasest eelarvest eraldatakse nende liiklusohtlike kohtade ümberehitamisele, mille esitavad maakondlikud liikluskomisjonid. Maakondlikud liikluskomisjonid vahendavad eelkõige neid probleemseid kohti riigiteedel, mida tõstavad esile kohalikud kogukonnad.

3. Muud kvalitatiivsel hinnangul põhinevad liiklusohtlikud kohad. Liiklusohtlike kohtade infot, eelkõige juba toimunud õnnetuste alusel, edastavad Maanteeametile ka kolmandad osapooled nagu Politsei- ja Piirivalveamet, raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon ja kohalikud omavalitsused.

Tuvastatud liiklusohtlikke kohtasid arutab tehnilise töögrupi ekspertrühm, kes piirkondade liikluskorraldajate kogutud info ja toimunud liiklusõnnetuste analüüsi tulemusel pakuvad välja rakendamiseks sobivad liiklusohutusalased meetmed või lahendused liiklusohtliku koha ümberehitamiseks. Lahendused ja nende maksumused arutatakse läbi ja kinnitatakse tehnilises töögrupis. Lõpliku heakskiidu liiklusohtlike kohtade ümberehituste nimekirjadele annab Maanteeameti investeeringute komitee.

Liiklusohtlike kohtade ohutustamine 2020. aastal

2020. aastal rakendati erinevaid liiklusohtlike kohtade ohutustamise meetmeid 40 objektil kogumaksumusega 7,5 miljonit eurot.

Kõige rohkem ehitati ümber ohtlikke ristmikke – 20 objekti. Ristmike ümberehitustega koos rajati kuuele objektile teeületuskohad ja viiele valgustused.

Jalakäijate ohutust suurendavaid meetmeid, nagu kõnniteede, kergliiklusteede ja teeületuskohtade rajamine, tehti kümnel objektil ning olemasolevad bussipeatused ehitati ümber kahel objektil.

Liikluse rahustamiseks ja sõidukite sõidukiiruse alandamiseks ehitati kiirust piiravaid maanteekünniseid ja asula šikaane viiel objektil.

Täiendav valgustus rajati kolmel objektil.

40 likvideeritud liiklusohtlikust kohast 24 olid põhi- ja tugimaanteedel ning 16 kõrvalmaanteedel.
Liiklusohtlikke kohti likvideeriti 2020. aastal 14 Eesti maakonnas. Kõige rohkem ohtlikke objekte (11) ohutustati Harjumaal, kus on riigiteedel ka kõige suuremad liiklussagedused. Ida-Virumaal ja Pärnumaal ehitati kummaski maakonnas ümber kuus liiklusohtlikku kohta.

2020. aasta suuremad objektid olid:

  • Tallinna–Pärnu–Ikla maantee km 63,4–64,7 Rapla maakonnas, kus ehitati ümber Orgita külas ristmikud, korrastati tanklate juurdepääsud ja eraldati põhimaantee sõidusuunad.
  • Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee km 7,5–10,2 Ida-Viru maakonnas, Kudrukülas ja Tõrvajõe külas, kus ehitati ümber kolm ristmikku ja bussipeatused ning rajati teeületuskohad (tehti koos teelõigu kattetaastusega).
  • Tallinna–Narva maantee km 208–208,3 Ida-Viru maakonnas Soldina külas, kus ehitati ümber ristmikud ja bussipeatused, rajati teeületuskohad ja valgustus.
  • Harku–Rannamõisa tee km 2,1–2,3 Harju maakonnas Rannamõisa külas, kus ehitati ümber ristmik. 

2021. aastaks on teehoiukavas liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks planeeritud 6,18 miljonit eurot. Transpordiamet on liiklusohtlike kohtade ümberehituse kogusummat suurendanud ligi 12 miljoni euroni. Selle summa eest on kavas rakendada erinevaid liiklusohutusalaseid meetmeid 57 objektil. Sealhulgas on plaanis ehitada ümber neli suurt liiklusohtlikku objekti (üle 500 000 eurose eelarvega objektid), ligi 2 miljoni euro eest paigaldada põrkepiirdeid 2+2 sõiduradadega maanteede eraldusribadele ning kiiruskaamerate kabiinide ümbertõstmistöödele  on planeeritud 80 000 eurot.

Ülevaate koostas
Janno Vilberg
liiklusohtlike kohtade koordinaator, taristu arendamise osakond
28.01.2021

Viimati uuendatud 10.02.2021