Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine riigitee 15129 Paide-Roovere-Kuimetsa km 10,529 asuva Jõeküla (Piiometsa) silla (nr 235) ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele

Ehitusseadustiku § 38 lõike 1, § 101 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõigete 2, 2², 2³, 4, 8, 8¹ ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Transpordiamet 05.05.2026  korraldusega nr 1.1-3/26/295 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 15129 Paide-Roovere-Kuimetsa km 10,529 asuva Jõeküla (Piiometsa) silla (nr 235) ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva silla ümberehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning määrata tehniliselt vajalik teemaa. Jõeküla (Piiometsa) sild (nr 235) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnusega 93701:003:0034 ja 93701:002:0039) Järva maakonnas Türi vallas Roovere ja Aasuvälja külas.

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Enne ehitustöödega alustamist peavad olema sõlmitud kinnisasja omanikega kokkulepped kinnisasjal ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.
2. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15129 Paide-Roovere-Kuimetsa tee km 10,592 asuva Jõeküla (Piiometsa) silla (nr 235) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
3. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid põhiprojekti keskkonnamõju eelhindamise tulemusena välja töötatud asjakohaseid keskkonnameetmeid:
   3.1. Lammutustöödel tagada, et Lintsi jõe kallastel ei tekitata hajureostust ja erosiooni.
   3.2. Võimalusel vältida lammutus- ja ehitustöid kahepaiksete rändeajal (märts-mai). Juhul kui perioodil märts – mai töid teostatakse, kaasata kahepaiksete ekspert, kes annab soovitused mõju leevendamiseks lammutus- ja ehitustööde käigus.
   3.3. Puu-ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).
   3.4. Rajatav sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket. Rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Vee-elustikule on parim looduslik põhi. Kui seda ei ole võimalik tagada, siis tuleb silla ehitamisel kavandada vee-elustikule sobiliku substraadi lisamine jõe põhja. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist. Vees toimuvad tööd tuleb kavandada suvisesse madalveeperioodi (juuli-september), mil neil on kõige väiksem mõju vee-elustikule.
   3.5. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus (sh lammutustegevus) peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõele lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
   3.6. Võimalike lammutus- ja ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Lammutus- ja ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.17 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
   3.7. Lammutus- ja ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb lammutus- ja ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
   3.8. Olemasoleva silla lammutamisel ja uue ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele. Tööde teostajal on kohustus säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale.
   3.9. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb nii lammutamise kui ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette lammutus- ja ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel ja lammutusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.
   3.10. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
   3.11. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
   3.12. Ehitus- ja lammutusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Otsustaja on Transpordiamet (Valge 4, 11413 Tallinn). Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti planeerimise osakonna projekteerimise üksuse projektijuht Marge Kelgo (e-post [email protected], tel 5349 9226).