„Viimastel aastatel on Transpordiamet panustanud tuletornide ja tulepaakide remont- ja renoveerimistöödesse ligi miljon eurot aastas. Informatsioon Virtsu tuletorni halvast seisukorrast pärineb juba Transpordiameti eelkäija Veeteede ameti aegadest. Sestap oli Virtsus paiknenud tuletorn viimaste aastate prioriteediks just renoveerimist silmas pidades,“ lausus Transpordiameti merendusteenistuse direktor Edgar Peganov.
Virtsus 1951. aastal ehitatud tuletorn oli aga sedavõrd kehvas seisus, et renoveerimine oli ebamõistlik. Sestap otsustati koostöös Kaitseliiduga tuletorn varistada ja Virtsu rajati täiesti uus navigatsioonimärk.
Virtsu tuletorn läheb ajalukku, kui taasiseseisvunud Eesti esimene raudbetoonist valminud tuletorn. Kokku on tegemist juba kuuenda tuletorniga, mis Virtsus rajatud. Seejuures arvestati täna avatud tuletorni osas kogukonna huvidega ja nõnda ehitatigi praegune maamärk võimalikult sarnasest materjalist võrreldes varasemaga.
„Tuletornid on oluline osa Eesti meresõiduohutusest ja merekultuurist. Ka tänapäevase navigatsioonitehnoloogia kõrval peab ohutus merel olema tagatud mitmel moel. Uue Virtsu tuletorniga hoiame töös merel liikujatele vajaliku navigatsioonimärgi ning säilitame kohalikele olulise maamärgi,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.
Virtsu tuletorni rajamine läks maksma ligi 353 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustöid teostas Hoogla Ehitus OÜ.
Virtsu tuletorni projekteerimisel ja rajamisel arvestati kõikide ohutusnõuetega, ka sellega, et navigatsioonimärki oleks võimalik külastajatele avada. Avamine eeldab erinevate osapoolt koostööd ja valmidust. Seda, kas avamine ka realiseerub, näitab ainult aeg.
Kogu ehitustööst on valminud ka Transpordiameti aegvõttevideo, mis on leitav SIIT.
