Kuigi Euroopa lennundusvõrgustikus jätkus liiklusmahtude kasv, kujunes Eestis pilt teistsuguseks. Eesti lennuettevõtjate lendude arv vähenes võrreldes eelneva aastaga poole võrra ja ulatus 25 649 lennuni. Selle peamiseks põhjuseks oli kahe ettevõtte tegevuse lõppemine. Samal ajal teenindas Lennuliiklusteeninduse AS kokku 181 508 lendu, mida oli 3% rohkem kui aasta varem. Eesti lennujaamu läbinud reisijate arv püsis sisuliselt varasema aasta tasemel ehk 3,5 miljonit reisijat.
„2025. aasta oli Euroopa lennunduses tugeva liikluskasvu aasta, kuid Eesti lennunduspilti mõjutasid eelkõige siinse turu muutused. Meie jaoks oli oluline jätkata varem tuvastatud ohutusprobleemide lahendamist, maandada riske riigi tasandil ning hoida tähelepanu sellel, et juhtumitest teavitataks õigeaegselt ja kvaliteetselt,“ ütles Transpordiameti lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe.
Möödunud aastal toimus kaks lennuõnnetust ja üks tõsine intsident. Lennuõnnetused olid kopteri kokkupõrge veepinnaga Vilsandi kohal ning Cessna väikelennuki õnnetus Ida-Virumaal. Tõsise intsidendina registreeriti reisilennuki raske maandumine Madeira saarel. Neis juhtumites hukkunuid ei olnud. Möödunud aasta maikuus toimunud traagiline kopteriõnnetus, milles hukkus viis eestlast, kajastub Soome ohutusjuurdlusameti OTKES statistikas.
Möödunud aasta ohutuspilt näitab, et jätkuvalt vajavad tähelepanu nii üldlennunduse tegevused, navigatsioonikeskkonda mõjutavad häired kui ka lennutegevuse tavapärased riskikohad. Samas annab suur vahetu mõjuta ohutusjuhtumite osakaal Transpordiametile väärtuslikku sisendit, et tuvastada riske varakult ja kavandada ennetavaid meetmeid enne, kui probleemid võivad viia tõsisemate tagajärgedeni.
Salumäe sõnul on juhtumitest teavitamisel lennundusohutuses keskne roll. „Kvaliteetselt täidetud ja ECCAIRS2 süsteemi kaudu esitatud raportid võimaldavad teha ohutusandmete põhjal põhjalikke analüüse ning märgata trende ja riskikohti õigel ajal. See on oluline alus nii järelevalve, ennetustöö kui ka kogu sektori ohutuskultuuri tugevdamisel,“ sõnas ta.
Üldlennunduses jätkus möödunud aastal nii järelevalve kui ka ennetustöö. Transpordiamet tegi 11 kontrolli käitamiskohtades, alustas 10 järelevalvemenetlust, andis välja kuus lennuürituse luba ning osales viiel üritusel. Lisaks avaldati üldlennunduse ohutust käsitlevaid artikleid, saadeti pilootidele infokirju ning jätkati vahetut suhtlust lennunduskogukonnaga.
Mehitamata lennunduse valdkonnas keskenduti samuti ennetustegevusele ja teadlikkuse suurendamisele. Möödunud aastal registreeris end käitajaks või pikendas registreeringut 4803 isikut. A1/A3 pädevustunnistuse omanikke lisandus 2385, A2 pädevustunnistusi 164 ning STS (standardstsenaariumi) pädevustunnistusi 35. Erikategoorias tehti järelevalvet nelja käitaja üle ning välja anti kuus uut käitamisluba.
„Numbrid näitavad, et lennundusohutuse nimel tehakse palju tööd nii Transpordiametis kui ka sektoris laiemalt. Samas kinnitab möödunud aasta kokkuvõte, et ohutuse parandamine eeldab jätkuvalt järjepidevat, süsteemset ja teadlikku tegutsemist kogu valdkonnas,“ ütles Salumäe.
Transpordiameti 2025. aasta lennundusohutuse kokkuvõte annab ülevaate lennuliiklusest, reisijate arvust, juhtumitest, peamistest ohutustrendidest ning järelevalve- ja ennetustegevustest Eesti lennunduses.
2025. aasta kokkuvõte on kättesaadav Transpordiameti kodulehelt.
