Möödunud aasta ohuprognoosi riskihinnang – korrakaitseseadusest tulenev dokument, mis on sisendiks ametile aktiivsete kontrollide teostamiseks – näitab, et kaugliinid vajavad tihendatud kontrolli. Samuti on suurenenud kaebused, mis puudutavad sõiduplaanidest mitte kinnipidamist, liinide teenindamata jätmist ning puudusi busside tehnilises seisukorras või vanuses.
Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitsoni sõnul on kontrollide eesmärk ennetav. „Meie fookus ei ole karistamisel, vaid reisijate õiguste kaitsmisel. Soovime tagada, et iga reisija jõuaks sihtkohta turvaliselt ja õigeaegselt ning kõik turul tegutsevad ettevõtjad täidaksid ühistranspordiseadusega sätestatud nõudeid ühetaoliselt,“ ütles Tiitson.
Järelevalvetoiminguid viiakse läbi jooksvalt erinevates piirkondades üle Eesti. Kontrollid võivad toimuda igal ajal – liini teenindamise käigus, peatustes, lähte- ja sihtpunktides ning vajadusel vedaja tegevuskohas.
Kontrollide käigus hinnatakse muu hulgas vedaja ja bussijuhtide tegevuse vastavust kehtivatele õigusaktidele, nõutavate dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust, sõiduplaani täitmist ning liini teenindamise korrektsust ja reisijate õiguste ning ohutuse tagamist.
Järelevalve raames kontrollitakse eelkõige sõiduplaanide täitmist, et bussid väljuksid ja saabuksid vastavalt kinnitatud graafikule ning välditaks nii ennetamist kui ka hilinemist. Samuti pööratakse tähelepanu dokumentatsiooni korrektsusele: juhil peavad olema kaasas kehtiv liiniluba, sõiduplaan ja töölepingu väljavõte. Veotingimuste osas hinnatakse bussi vastavust veotingimuste deklaratsioonile, sealhulgas bussi vanust, mugavusvarustust ja tähistust.
Transpordiamet palub vedajatel teavitada kõiki kaugliinidel töötavaid bussijuhte järelevalve toimumisest ja tagada, et juhid on teadlikud oma kohustustest ning kõik nõutavad dokumendid on korrektselt vormistatud ja sõidukis esitamiseks olemas. Lisaks soovitatakse vedajatel hinnata ettevõttesiseseid töökorralduslikke protsesse ning vajadusel teha muudatusi, et teenuse osutamine vastaks ÜTS-i ja teiste asjakohaste õigusaktide nõuetele.
„Ausa konkurentsi tagamine tähendab seda, et reeglid on kõigile ühesugused. Korrektselt tegutsev vedaja ei pea kontrolli kartma – pigem on järelevalve talle kinnituseks, et turg on reeglite rikkujate eest kaitstud,“ lisas Karl Tiitson.
Transpordiamet juhib tähelepanu, et tuvastatud rikkumiste korral võidakse algatada seadusest tulenevad menetlused. Rikkumise raskusest, ulatusest ja korduvusest sõltuvalt võib see kaasa tuua ettekirjutuse tegemise, sunniraha rakendamise, väärteomenetluse algatamise või muu õigusaktides ette nähtud meetme kohaldamise. Eesmärk ei ole karistamine, vaid õiguskuuleka ja nõuetele vastava teenuse osutamise tagamine.
Transpordiameti eesmärk on tagada ohutu, usaldusväärne ja kvaliteetne kaugliinivedu, mis vastab reisijate põhjendatud ootustele nii turvalisuse, täpsuse kui ka teeninduskultuuri osas. Kaugliiniveo igapäevane toimimine kujundab otseselt kogu ühistranspordi mainet ning avalikkuse usaldust teenusepakkujate vastu.
