Kergliikurid on linnakeskkonnas kujunenud tavapäraseks ja laialt levinud liikumisviisiks, kuid nende kasutuse kasvuga on kasvanud ka õnnetuste arv. 2024. aastal juhtus kergliikuritega 413 õnnetust, milles sai vigastada 421 inimest ning hukkus kaks inimest. 2025. aastal registreeriti 314 õnnetust, milles sai vigastada 320 inimest ning hukkus üks inimene.
Eriti tähelepanuväärne on, et ligikaudu 69–75% kergliikuritega seotud õnnetustest on ühesõidukiõnnetused. See tähendab, et enamasti ei ole tegemist kokkupõrkega teise liiklejaga, vaid õnnetusega, mille on põhjustanud vale kiirus, ebapiisav sõiduvilumus, ohuolukorra vale hindamine või muu inimfaktor. Suur osa neist juhtumitest on ennetatavad.
„Elektritõukerattaga liiklemisel kiputakse sageli alahindama sõiduki kiirust ja samas ülehindama oma oskusi. Tegelikult võivad ühe hetkega tehtud valed otsused lõppeda väga raskete vigastustega. Seetõttu on oluline, et inimesed tunneksid reegleid, oskaksid riske hinnata ja valiksid alati ohutu sõidukiiruse,“ ütles Transpordiameti liiklusohutuse ekspert Darja Lukašenko-Tšistotin.
Raskete vigastuste risk on otseses seoses kiiruse ja kaitsevarustuse kasutamisega. Kergliikuritega juhtunud õnnetustes on peavigastused sagedased ning kiivri kandmine aitab oluliselt vähendada raske trauma riski. Transpordiamet soovitab kiivrit kanda igas vanuses sõitjatel, eriti lastel ja noortel.
Uuringud näitavad ka, et riskikäitumine on kergliikuritega liiklemisel jätkuvalt probleem. Kantar Emori 2025. aasta uuringu “Jalgratta ning elektritõukerattaga liiklemine, ohutus jalakäijana“ järgi tunnistas 15% kergliikuriga sõitnutest, et on viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra sõitnud alkoholi või narkootilise aine mõju all. 18–24-aastaste seas oli see näitaja 24%.
Samas arvas 31% sama vanuserühma vastanutest ekslikult, et kergliikuril on ülekäigurajal eesõigus. Sellised teadmislüngad ja ohtlikud valikud suurendavad õnnetuste riski märgatavalt.
Transpordiamet rõhutab, et kergliikuriga liigeldes tuleb järgida liiklusreegleid samamoodi nagu teiste sõidukitega. Enne tee ületamist tuleb kiirus maha võtta, olukorda hinnata ja veenduda, et ületamine on ohutu. Reguleerimata ülekäigurajal ei saa kergliikurijuht eeldada, et sõidukijuhid talle sõites teed annavad. Samuti ei tohi kergliikuriga sõita joobeseisundis ning alla 16-aastastel on kiivri kandmine kohustuslik.
Ohutuse parandamiseks ei piisa aga ainult liiklejate tähelepanelikkusest. Kergliikurite ohutus vajab süsteemset lähenemist, mis ühendab teadlikuma käitumise, tehnilised lahendused, selge taristu ning arusaadava regulatiivse raamistiku. Uuringud viitavad, et näiteks tehnilised lahendused, sealhulgas kiirusepiirangud, võivad olla sageli tõhusamad kui ainult teavituskampaaniad.
Transpordiamet pakub kergliikuritega ohutuks liiklemiseks õppematerjale eri vanuserühmadele. Transpordiameti kodulehel leitaval liiklushariduse õpikeskonna lehel on kursus suunatud I ja II kooliastme lastele. Digiriigi Akadeemias valminud elektritõukeratta baaskoolituse e-kursus on aga mõeldud teismelistele ja täiskasvanutele ning selle läbimise järel on võimalik saada ka tõend. E-kursus käsitleb peamisi liiklusreegleid, ohuolukordi ja ohutu sõidu võtteid.
„Ohutu liiklemine ei alga hetkest, kui tõukerattaga teele minnakse, vaid juba sellest, kas inimene teab reegleid ja oskab ohtlikke olukordi ette näha. Meie eesmärk on aidata kaasa sellele, et kergliikuriga sõitmine oleks mugav, aga samal ajal ka võimalikult turvaline,“ lisas Lukašenko-Tšistotin.
Transpordiamet kutsub kõiki kergliikurijuhte alustama uut hooaega vastutustundlikult: kandma kiivrit, hoidma kiiruse kontrolli all, vältima joobes juhtimist ja arvestama teiste liiklejatega.
