Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele

Transpordiamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele.

Ehitusseadustiku § 38 lõike 1, § 101 lõike 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 "Transpordiameti põhimäärus" § 10 lõike 3 punkti 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõigete 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad vastuväited, on Transpordiamet 26.07.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/544 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise „Riigiteel nr 19331 Rannametsa–Ikla km 19,735 asuva Muna silla (NR 777) rekonstrueerimise põhiprojekt“ ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on Muna silla (nr 777) remont, millega pikendatakse silla eluiga ning tõstetakse sõidumugavust ja liiklusohutuse taset.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada alljärgnevad keskkonnameetmed:

  1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
  2. Rekonstrueerimistööd tuleb teostada suvisel madalveeperioodil ajavahemikus 01.06 kuni 15.09. Tööd on keelatud lõhilaste kuderände ajal 15.09 kuni 30.11 ning samuti kevadisel perioodil (01.05 kuni 31.05), kui toimub lõhilaste noorjärkude laskumine merre.
  3. Tööprojekti koostamisel arvestada Keskkonnaameti kirjas nr 6-3/23/12751-2 toodud tingimustega ning täiendada vastavalt projekti seletuskirja. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu või veeloa taotlusega koos esitada Keskkonnaametile vastavalt täiendatud tööprojekt.
  4. Karpide ja muu vee-elustiku elutingimuste säilitamiseks ehitustööde ajal tuleb vee töötsoonist möödajuhtimisel tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk kogu Lemmejõe osas, kus otseselt ehitustöid ei tehta. Ökoloogiline miinimumvooluhulk on vooluveekogu vooluhulk, mis tagab ökosüsteemi toimivuse.
  5. Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.
  6. Karpide leidmisel töötsoonist tuleb leitud isendid teisaldada veekogu sellisesse ossa, kus on tagatud veevool ning välistatud nende kuivalejäämine”.
  7. Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Lemmejõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Vältida ka veekogude kallastel sõitmist rasketehnikaga.
  8. Juhul kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada vee-elustikule ohutuid aineid.
  9. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.
  10. Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.
  11. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade, vääriselupaikade ja väärtuslike metsaalade lähedale. Samuti lähemale kui 50 meetrit veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.
  12. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.
  13. Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale.

Otsustaja on Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Transpordiameti lääne osakonna ehituse üksuse projektijuht Ervin Hein, e-post [email protected], tel 5347 0008.

Viimati uuendatud 31.07.2023

search block image

Kas sellest lehest oli abi?