Pikemad ja raskemad autorongid

Euroopa moodulsüsteem ehk EMS võimaldab moodustada kuni 25,25 m pikkuseid ja kuni 60 t raskuseid autoronge, kombineerides standardseid veokimooduleid.  

EMS tähendab autorongi, kus vedukiga on ühendatud mitu haagist ja selle pikkus ja mass ületab tehnonõuetega kehtestatud suurimat lubatud pikkust ja massi, kuid veduk ja haagised ise vastavad tehnonõuetega kehtestatud suurustele. 

Arvesta, et möödasõit on mitu sekundit pikem. Kui sõiduauto sõidab kiirusega 90 km/h mööda tavalisest 80 km/h liikuvast autorongist (pikkus 16,5 m), on möödasõiduks kuluv aeg 30 sekundit ja umbkaudu 745 meetrit. Kui sõiduauto sõidab kiirusega 90 km/h mööda 80 km/h liikuvast EMS autorongist, on möödasõidu aeg 33 sekundit ja umbkaudu 825 meetrit. 

Asulates valitakse EMSidele sobivad trajektoorid. Vajadusel piiratakse EMS autorongide liikumist asulates ja tiheda liiklusega lõikudel.  

Transpordiameti tellimusel möödunud aastal läbi viidud Tallinna Tehnikakõrgkool EMS autorongide Eesti teedele lubamise liiklusohutusalase uuringu üheks keskseks komponendiks oli rahvusvahelise kogemuse analüüs, mille tulemusel selgus, et riigid nagu Soome ja Rootsi on juba aastakümneid edukalt rakendanud pikemate ja raskemate veokikoosseisude kasutust, ilma et see oleks negatiivselt mõjutanud liiklusohutust.  

Lisaks viidi läbi põhjalik ohutusriskide hindamine, mille käigus analüüsiti taristu geomeetria vastavust EMS autorongide eripäradele, nende mõju möödasõiduohutusele ning kergliiklejate turvalisusele kui ka tehnilisi nõudeid. Hindamise käigus toodi esile kriitilised riskikohad ning pakuti välja vastavad riskide maandamise meetmed.  

Katseandmete ja statistilise analüüsi tulemused viitavad sellele, et EMS autorongide kasutuselevõtt ei suurenda liiklusõnnetuste riski, eeldusel et rakendatakse sobivaid täiendavaid meetmeid. Nendeks on muu hulgas möödasõidutingimuste parendamine, kergliiklusteede eraldamine, täiendavate tehniliste nõuete rakendamine, veokijuhtide täiendkoolitus ning teekoridoride kohandamine EMS autorongide liikluseks. Rahvusvahelised kogemused ja praktilised katsed kinnitavad, et pikemad ja raskemad veokikoosseisud võivad olla liiklussüsteemi osa ilma liiklusõnnetuste riski suurendamata. 

EMS autorongidel peab olema pika ja raske veose märgistus (vt all), rehvisügavus 5 mm veotelgedel ja 3 mm muudel haagise telgedel annab parema haakuvuse teega/pidamise aastaringselt, Euro VI heiteklass on vähem keskkonda saastav.  

Tohib liigelda marsruutidel, mis on märgitud TarkTee rakenduses või sõnaliselt eriloale kirjeldatud teedel - Tallinna–Narva, Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu ja Tallinna ringtee, Tartu–Valga ja kuni 2 km EMS koridorist kõrvale viivad teed (nt logistikakeskused) tingimusel, et kasutatav tee vastab nõuetele. 

Alates 1. juunist 2026, valitud marsruutidel ja ainult eriloa alusel. Marsruudid kulgevad suuremaid 2+2 ja 2+1 lõikudega olevaid põhimaanteesid pidi. 

Tavaline poolhaagisega veok täna on 16,5 meetrit pikk, metsaveok 18,5 m pikk. EMS pikkus võib maksimaalselt 25,5 m olla. Samuti on võimalik senisest suurem mass - kuni 60 t. Aga sel juhul peab olema ka autorong 8-teljeline. 

EMS on tänasest poolhaagisest (16,5 m) pikem ja rohkemate telgedega, mistõttu koormus teedele jaotub ühtlasemalt ja kohtmõju teedele on väiksem. 

Vähem veoautosid teedel sama kaubamahuga → väiksem koormus liiklusele. Madalamad transpordikulud → tugevam konkurentsivõime, odavamad hinnad. Vähem CO₂ heitmeid → panus kliimaeesmärkide saavutamisse  

25,25 meetriste ja 60-tonniste EMS autorongide lahenduse eelis on võimalus kombineerida olemasolevaid standardseid vedukeid ja haagiseid uuteks, pikemateks koosseisudeks. See võib vähendada investeerimisbarjääri ja võimaldab ka väiksematel ettevõtetel oma veopargi efektiivsust parandada suuri kulutusi tegemata.

Võrreldes senise 48/52-tonnise piiranguga võimaldab 60-tonnine autorong vedada kuni 15–25% rohkem kaupa. See vähendab proportsionaalselt ajakulu, kütusekulu, rehvide kulu, sõidukite amortisatsiooni- ja hoolduskulu ning tööjõukulu veetava kaubaühiku kohta. Samuti saavad ettevõtted sama veomahtu teenindada väiksema arvu autorongidega, st kapital on efektiivsemalt kasutatud ning pikas vaates võib see vähendada vajadust uute vedukite ostmiseks või võimaldada olemasoleva pargiga teenindada suuremat hulka kliente. Muudatus viib Eesti veotingimuste poolest lähemale Skandinaaviale, kus kõnealused autorongid on juba kasutusel. 

Erilubasid väljastab teeomanik, kust marsruut kulgeb ehk kohalik omavalitsus ja Transpordiamet. NB! kohalikul omavalitsusel on õigus volitada Transpordiametit tema eest väljastama erilubasid. Selleks tuleb KOVil oma soovist anda märku kas [email protected] või [email protected].

Riigiteedele saab eriluba taotleda kasutades allpool olevat Exceli vormi või Transpordiameti erilubade taotlemise keskkonnas. Eriluba ühele veokile üheks aastaks maksab 96 eurot + menetlustasu 6–10 eurot. Kohaliku omavalitsuse teedel sõitmiseks erilubade saamiseks tuleb pöörduda vastava KOV poole.

• Taotluse vorm | 17.37 KB | xlsx

Jah, muudatus laieneb kuni 20,75 m pikkustele ja kuni 60 t autorongidele (näiteks metsavoeautod), sõltuvalt telgede arvust ja teljebaasist. Liiklemiseks on kohustuslik teeomaniku eriluba ning lubatud on sõita vaid TarkTee marsruutidel või eriloal kirjalikult märgitud marsruutidel. Veokil peavad kõik teljed (v.a veduki pöördtelg) olema paarisratastega ja veduk vähemalt EURO V heitgaasiklass.