Müra

Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra tundub ebameeldiv ja häiriv ning seega vähendab keskkonna meeldivust. Müra ei saa defineerida vaid füüsikalise suuruse alusel (detsibell), sest müral ja helil pole füüsikalist erinevust. Seetõttu ei määratle müra ainult helitase, vaid ka müra ajaline kestvus, ajaline muutus ning muud individuaalsed ja sotsiaalsed tegurid.

Liiklusmüra mõjutab inimeste igapäeva elu – tekivad kõnekaod, häiringud (häirivus), unehäired. Müra on inimese igapäevaellu lisandunud stressiallikas ning võib ilmneda muuhulgas igapäeva käitumises, keskendumise raskustes, sotsiaalsetes käitumise muutustes, kõrgenenud vererõhus, südame- veresoonkonna haigestumise riski kasvus, kaebuste arvus, tervishoiu ja ravimite kasutamises. 

Välisõhus leviva müra vähendamise temaatikaga tegelevad Eestis Keskkonnaministeerium ja Sotsiaalministeerium koos oma allasutustega, kohalikud omavalitsused ning müraallikate valdajad. Üheks müraallikate valdajaks on Transpordiamet.

Euroopa Liidu direktiivi 2002/49/EÜ nõuded on üle võetud „Välisõhu kaitse seaduse“ § 134 ja § 151, mis kohustab Transpordiametit koostama strateegist mürakaarti ning müra vähendamise tegevuskava. 

Liiklusmüra normtasemed

Liiklusmüra normtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. aasta määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Liiklusmüra normtasemetes saab eristada piir-, taotlus- ja kriitilist taset arvestades seejuures erinevaid maakasutuskategooriaid nagu looduslikud ja puhkealad, elamualad, segaalad ja tööstusalad. Lisaks eristatakse, kas tegemist on olemasolevate või uute planeeritavate aladega. Taotlustase võetakse aluseks uute elurajoonide planeerimisel või müraolukordi leevendavate meetmete rakendamisel. Olemasolevate maanteeäärsete elamute müraolukordade hindamisel kohaldatakse piirtaset. Kui liiklusmüra ületab eluhoone maanteepoolsel välisküljel piirtaset, tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks. Elamualal on kehtestatud liiklusmüra piirtasemeks elamu teepoolsel küljel päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 60 dB ning segaaladel vastavalt 70 dB ning 60 dB.

Uute ulatuslike teelõikude, ristmike ja liiklussõlmede puhul ei ole võimalik müra mõõta ning hinnangu aluseks saab olla vaid modelleerimine.

Läbi kohalike omavalitsuste planeerimisprotsessi on võimalik planeerida maanteede äärseid alasid nii, et maantee ja müratundlike objektide vahele tekiksid müra levikut tõkestavad objektid. Sellisteks lahendusteks võivad olla näiteks äri-ja tootmisalade loomine maantee ja elurajoonide vahele.

Tihti on vaja seada maanteede läheduses asuvate elurajoonide planeeringutele tingimusi, mis näevad ette müratõkkeid müraseinte, müravallide ning nende kombinatsioonide näol. Joonisel 1 on toodud maantee ligidusse rajatud elurajooni kaitseks rajatud müravall.

Joonis 1. Näide maantee äärde elurajooni kaitseks rajatud müravallist.

Eritasandilise ristmiku projekteerimisel on teiste soodustavate tingimuste ilmnemisel maantee ääres asuvate elamute juures (joonis 2) võimalus kasutada parempoolset pealesõidu varianti, kuna see loob takistuse põhilise müraallika ja müratundlike hoonete vahele.

Joonis 2. Eritasandilise ristmiku planeerimisel kasutatavate rampide mõju müra levimisele.

Strateegilised mürakaardid

Välisõhu kaitse seadus sätestab müraallikavaldajatele (sh Maanteeamet) vastavalt Euroopa keskkonnamüra direktiivile 2002/49/EÜ keskkonnamüra hindamiseks ja müra vähendamise meetmete rakendamiseks strateegiliste mürakaartide koostamise kohustuse. Mürakaardi koostamise eesmärgiks on anda üldhinnang teatud piirkonna erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta ning laiemalt tagada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri 20.10.2016 vastuvõetud määruse nr 39 "Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord" kohaselt tuleb Maanteeametil koostada ja esitada hiljemalt 30. juuniks 2017. aastal strateegiline mürakaart riigiteede kohta, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Selliseid maanteelõike oli 2014. aasta liiklusloenduse põhjal 18 ning nende kogupikkuseks on 160,9 km. Kaardistamisele kuulunud maanteelõigud asuvad neljas maakonnas (Harju, Ida-Viru, Pärnu ja Tartu) ning piirnevad Tallinna, Keila, Saue, Tartu, Jõhvi ja Pärnu linnadega.

Strateegiliste mürakaartide koostamiseks koostati kolmedimensiooniline maastikumudel müra modelleerimise programmis Datakustik GmbH Cadna/A 2017 XL abil. Maanteetranspordist tuleneva müratasemed keskkonnas arvutati Prantsuse riikliku standardi XP S 31-133 (NMPB) ja põhjamaade arvutusmeetodi (NT ACOU 056) alusel. Mudelisse sisestati erinevaid andmekihid (maanteed, teekattetüübid, liiklusintensiivsus, kõrgusandmed, hooned, rajatised ja olemasolevad müratõkked, veekogud, sillad, pindade neeldekoefitsendid). Modelleerimise tulemusteks on graafilised mürakaardid. Arvutused teostati kahel kõrgusel – 4m kõrguselt Euroopa Komisjonile saatmiseks ja 2m kõrguselt siseriiklikuks kasutuseks. Euroopa Komisjonile esitatava mürakaardi jaoks teostati arvutused 4m kõrgusel, arvutussammuga 10*10 m. Siseriiklike mürakaartide arvutuskõrgus on 2m arvutussammuga 5*5m.

Mürakaardid on koostatud müraindikaatoritele Lden (Päeva-õhtu-öömüraindikaator) ja Lnight (öömüraindikaator) ning on kaartidel on esitatud müratasemega Lden > 50 dB ja Lnight > 45 dB.

Strateegilise mürakaardi koostamise tulemustest järeldub, et müraindikaatori Lden arvsuurused on suuremad kui 55 dB ligi 81 ruutkilomeetril ning alale jääb hinnanguliselt 928 elamut. Sellisesse mürasituatsiooni jääb ligikaudselt 6000 inimest ehk oluliselt alla ühe protsendi kõigist Eesti elanikest. Üle 65 dB jääb juba oluliselt vähem eluhooneid ning elanikke. Üle 75 dB on Lden müratasemes eluhooneid enam ei asu, kuna nendele hoonetele on rajatud müratõkked.

Öömüraindikaatori Lnight puhul, arvutatuna 4m kõrguselt, jäävad üle 50 dB müratasemega aladele 338 eluhoonet ning ligikaudu 2200 elanikku. Üle 60 dB Lnight müraindikaatori tsoonis eluhooneid arvutuste käigus ei tuvastatud.

Eestis on kesskonnamüra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed, normtaseme määramise, mõõtmise ja hindamise meetodid“ indikaatoritega – Ld (päevase aja müraindikaator07-23) ja Ln (öise aja müraindikaator 23-07). Antud mürakaardid on aluseks müra vähendamise tegevuskava aluseks ning asuvad lisas C.

Avalikustamise tähtaeg on 19.05-22.06.2017 ning sellel perioodil saab teha ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid k.a aadressil Maanteeamet, Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn või e-postiga aadressile Kadri-Piibe.Luik (ät) mnt.ee

Mürakaardid avalikustatakse ka Maa-ameti kaardirakenduses peale 30.06.2017.

Strateegilise mürakaardi koostas Akukon OY Eesti filiaal ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Välisõhu kaitse seadus sätestab müraallikavaldajatele (s.h Transpordiamet) vastavalt Euroopa keskkonnamüra direktiivile 2002/49/EÜ keskkonnamüra hindamiseks ja müra vähendamise meetmete rakendamiseks strateegiliste mürakaartide koostamise kohustuse. Mürakaardi koostamise eesmärgiks on anda üldhinnang teatud piirkonna erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta ning laiemalt tagada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine.

Sotsiaalministri 29.05.2005 määruse nr 87 “Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded” kohaselt tuli Maanteeametil hiljemalt 30. juuniks 2012. aastal esitada Terviseametile kooskõlastamiseks strateegiline mürakaart selliste maanteede kohta, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Selliseid maanteelõike oli 2010. aasta liiklusloenduse põhjal 18 ning nende kogupikkuseks on 158,743 km. Kaardistamisele kuulunud maanteelõigud asuvad neljas maakonnas (Harju, Ida-Viru, Pärnu ja Tartu) ning on piirnevad peamiselt Eesti suuremate linnadega (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu).

Strateegiliste mürakaartide koostamiseks koostati kolmedimensiooniline maastikumudel müra modelleerimise programmis IMMI. Maanteetranspordist tuleneva müra hajumine keskkonnas arvutati Prantsuse riikliku standardi XP S 31-133 (NMPB) alusel. Mudelisse sisestati suur hulk erinevaid andmeid (maanteed, liiklusintensiivsus, kõrgusandmed, hooned, olemasolevad müratõkked, maakasutus), misjärel oli võimalik läbi viia modelleerimine. Modelleerimise tulemusteks on graafilised mürakaardid, millele on märgitud müratasemete isojooned ning hooned. Arvutused teostati kahel kõrgusel. Euroopa Komisjonile esitatava mürakaardi jaoks teostati arvutused 4m kõrgusel. Kaardid modelleeriti arvutussammuga 10*10 m. 

Mürakaardid on koostatud müraindikaatoritele Lden (Päeva-õhtu-öömüraindikaator) ja Lnight (öömüraindikaator) ning on kaartidel on esitatud müratasemega Lden > 50 dB ja Lnight > 45 dB.

Strateegilise mürakaardi koostamise tulemustest järeldub, et müraindikaatori Lden arvsuurused on suuremad kui 55 dB ligi 80. ruutkilomeetril ning alale jääb hinnanguliselt 1659 elamut. Sellisesse mürasituatsiooni jääb ligikaudselt 9300 inimest ehk oluliselt alla ühe protsendi kõigist Eesti elanikest. Üle 65 dB jääb juba oluliselt vähem eluhooneid ning elanikke. Vastavalt 307 ja 1100. Üle 75 dB on Lden müratasemed, vaid kolmes eluhoones, kus elab vähem kui 50 inimest.
Öömüraindikaatori Lnight puhul, arvutatuna 4m kõrguselt, jäävad üle 50 dB müratasemega aladele 818 eluhoonet ning ligikaudu 4300 elanikku. Üle 60 dB (eluhoone sõiduteepoolse fassaadi piirtaset ületav) aladele, aga 123 eluhoonet ja ligikaudu 400 elanikku. Üle 65 dB müratasemega aladel on kolm eluhoonet, hinnanguliselt vähem kui 50 elanikuga.

Kuna strateegilised mürakaardid koostakse pikaajalistele müraindikaatoritele Lden (päeva-õhtu-öömüraindikaator) ja Lnight (öömüraindikaator), siis tulemusi saab Eestis siseriiklikult kehtestatud ja normeeritud (sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42) indikaatoritega – Ld (päevamüraindikaator) ja Ln (öömüraindikaator) – võrrelda vaid viimase, ehk öömüraindikaatori osas. Võttes aluseks olemasolevate elamualade öömüraindikaatori Ln piirtaseme 60 db müratundliku hoone/eluhoone sõiduteepoolsel fassaadil, paikneb käesoleva töö alusel normatiive ületavas müraolukorras 123 eluhoonet ning nendes hinnanguliselt ligi 400 elavat inimest. 

Strateegilise mürakaardi koostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vastavalt ”Välisõhu kaitse seaduse” § 134 lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 p 2 esitas Maanteeamet kui riigimaanteede omanik 29. juunil 2007. a Tervisekaitseinspektsioonile kooskõlastamiseks välisõhu strateegilise mürakaardi maanteelõikude kohta, mida kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas. Tervisekaitseinspektsioon kooskõlastas dokumendi 29. augustil 2007. a.

Vastavalt 30.07.2005. a Euroopa Komisjonile saadetud aruandele kuulusid strateegilisele kaardistamisele järgmised maanteelõigud:

  • T1 Tallinn-Narva (Tallinn-Nehatu, km 10,4-11,2)
  • T1 Tallinn-Narva (Nehatu-Maardu, km 11,2-16,0)
  • T4 Tallinn-Pärnu–Ikla (Tallinna piir, Laagri, km 13,0-13,7)
  • T4 Tallinn-Pärnu–Ikla (Laagri-Peoleo, km 13,7-15,4)
  • T4 Tallinn-Pärnu–Ikla (Peoleo-Kanama, km 15,4-18,3)

Hiljemalt 18. juuliks 2008 tuleb nende maanteelõikude kohta koostada ja Tervisekaitseinspektsioonile esitada välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava.

Hiljemalt 30. juuniks 2012 esitab Maanteeamet kooskõlastamiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja hiljemalt 18. juuliks 2013 välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikude kohta, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas.

Riigiteede müraseire eesmärk on teostada liiklusmüra mõõtmised vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Mõõtmiste läbiviimisel ja tulemuste esitamisel kasutatakse määruse nr 71 lisas 2 või 3 on toodud meetodeid. Mõõtmispunktide asukohad on valitud teeprojektide mürauuringutest, strateegilise mürakaardi ja esitatud kaebuste andmetest lähtuvalt.  

Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas.

Viimati uuendatud 15.10.2021