Maanteeliikluse ohutus 2025
Aastal 2025 paranes liiklusolukord märgatavalt. Toimus 1615 inimkannatanuga liiklusõnnetust (-306 võrreldes 2024. aastaga), milles hukkus 43 (-26 võrreldes 2024. aastaga) ja sai vigastada 1815 inimest (-335 võrreldes 2024. aastaga). (vt joonis 1).
Kokku registreeriti 18 päeva, mil inimvigastatuga liiklusõnnetusi ei toimunud. Keskmiselt toimus päevas neli inimvigastatuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada viis inimest. Erandlikult paistis silma aprill, mil registreeriti viimase kümne aasta suurim liiklusõnnetuste arv.
2025. aastal toimus kõige rohkem liiklusõnnetusi Harju maakonnas (878) ning kõige vähem Hiiu maakonnas (8). Kui vaadata liiklusõnnetuste arvu 1000 elaniku kohta oli näitaja kõrgeim Harju ja Tartu maakonnas (1,4 ja 1,3) ja madalaim Lääne-Viru maakonnas (0,7). (vt joonis 2)
Aastal 2025 vähenes võrreldes 2024. aastaga enamiku liiklusõnnetuste liikide arv, sh nii ühesõidukiõnnetuste kui ka kokkupõrgete hulk. Ühesõidukiõnnetused on üheks levinuimaks liiklusõnnetuste liigiks, kuid nende arv vähenes võrreldes eelneva aastaga 17%. Kokkupõrgete arv vähenes samuti võrreldes 2024. aastaga. Endiselt moodustasid suurema osa kokkupõrgetest mootorsõidukite omavahelised kokkupõrked, mille arv langes 9%. (vt joonis 3)
Sarnaselt varasemate aastatega on surmaga lõppenud juhtumite põhjusteks kiirus, joove, tuttava keskkonna liigne usaldamine, pime aeg, talvised teeolud, tugev vihmasadu, piiratud nähtavus, turvavarustuse ja enda nähtavaks tegemise vahendite vähene kasutamine ja liiklejate füüsiline seisund.
Võrreldes viimase kolme aastaga pole liiklejate käitumist iseloomustavate mõõdikute keskmised väärtused muutunud. Üksikindikaatorite lõikes on paranenud suurima lubatud sõidukiiruse järgimine nii asulates kui ka asulavälistel teedel, alkoholi tarvitanult ja väsinult mootorsõiduki juhtimisest hoidumine, turvavöö kinnitamine bussis, kiivri kandmine jalgrattaga sõites ning laste seas jalakäija helkuri kandmine. Samuti on aasta-aastalt vähenenud mitmekesi ühe elektritõukerattaga sõitmine ning paranenud kiivri kandmine elektritõukerattaga sõites. Samas on halvenev trend jalakäijale tee andmises reguleerimata ülekäigurajal. Ülejäänud pikaajalised näitajad on jäänud muutumatuks.
2025. aastal registreeriti üle 90 000 liiklusväärteo ja rohkem kui 2500 liikluskuritegu. Automaatse järelevalve käigus fikseeriti veidi üle 312 000 rikkumise. 2024. aastaga võrreldes suurenes liiklusväärtegude arv 1%, liikluskuritegude arv vähenes 6% võrra. Automaatse järelevalve käigus fikseeritud rikkumiste arv vähenes 3%. Liiklusjärelevalvele suunatud aeg vähenes 8%, ulatudes rohkem kui 423 000 töötunnini.
2025. aastal rakendati erinevaid liiklusohtlike kohtade ohutustamise meetmeid üheksal objektil kogumaksumusega 1,2 miljonit eurot, sh ehitustööd 840 000 eurot ja objektide ettevalmistus (projekteerimised, liiklusohutuse auditid, maade ost) 360 000 eurot.
Möödunud aasta oli liiklushariduses suurte muudatuste ja digihüppe aasta. Meie eesmärk on, et ohutu liikluskäitumine ei põhineks ainult reeglite täitmisel, vaid oleks loomulik osa iga Eesti inimese igapäevast. Kokku jõudsid Transpordiameti liiklushariduse tegevused ja sõnumid ligi 32 000 inimeseni mudilastest kuni vanemaealisteni.
Transpordiamet viis läbi mitmeid ennetuskampaaniaid ja teavitustegevusi, mille eesmärk oli suurendada elanike teadlikkust ohutust liiklemisest ning vähendada liikluses esinevaid riske. Aasta jooksul korraldati kuus suuremat meediakampaaniat ja neli väiksemat sotsiaalmeedia teavitusseeriat. Tegevused keskendusid muu hulgas vanemaealiste liiklejate ohutusele, mootorratturite ja väikelaevade turvalisusele ning ohutu koolitee teemadele.
Joonis 1. Inimkannatanuga liiklusõnnetuse statistika
Joonis 2. Liiklusõnnetuste asukohad, 2025
Joonis 3. Liiklusõnnetuste liik
Lennuohutus 2025
Transpordiamet seab oma tegevustes esikohale ohutuse tagamise, keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkuse. Nende eesmärkide saavutamiseks rakendame sihipärast järelevalvet ja ennetavaid meetmeid. Ohutuse tagamiseks on oluline tagada, et Eesti lennundussektor vastaks nii siseriiklikele kui ka rahvusvahelistele nõuetele.
ECCAIRS 2 andmebaasis registreeriti üle 1425 juhtumi. Võrreldes 2024. aastaga kahanes raportite arv ligi 46%. Raportite arvu kahanemise peamiseks põhjuseks oli kahe suure lennundusettevõtte tegevuse lõpetamine. Eesti lennufirmade lendude arv vähenes 2024. aastaga võrreldes 12 352-lt 4927-le. Varasemast madalam oli ka regulaarlendude, mitteregulaarsete äriliste lendude ja lennutundide arv.
Meresõiduohutus 2025
Eesti merealadel ja sisevetel toimus 9 laevaõnnetust ja registreeriti 10 ohtlikku juhtumit. Nende käigus ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud, kuid viga sai kuus inimest. Laevaõnnetusi ja ohtlikke juhtumeid Eesti lipu all oli 5 laevaõnnetust ja välisriigi lippu kandvatel laevadel 4 laevaõnnetust. Peamiselt juhtusid laevaõnnetused inimeste eksimuste tõttu või peamasina ja roolimasina rikke tulemusel. Muud põhjused olid tulekahju, madalikule sõidud ja tööõnnetused.
Väikelaevadega juhtunud õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid eraldi ei registreerita ja statistikat peetakse hukkunute ja vigastatute arvestuses. Vigastatutega või hukkunutega õnnetusi ei toimunud, mis on positiivne väikelaevanduse populaarsuse kasvu tingimustes, kus igal aastal kasvab väikelaevade arv registris ja lisandub uusi väikelaevajuhte.
Läänemere piirkonna laevaliiklus püsis jätkuvalt kõrge intensiivsusega. Geopoliitilised pinged, muutunud kaubavood ning energiakandjate ümberkorraldused mõjutasid selgelt laevaliikluse struktuuri. Kuigi Eesti sadamate kogukülastuste arv jäi eelmiste aastatega võrreldes sarnasele tasemele, toimusid märgatavad muutused laevatüüpides ja liikumismustrites.
Aasta aastalt on kasvanud liiklusregistris registreeritud väikelaevade ja väikelaevajuhi koolituse läbinute ning väikelaevajuhi tunnistuse saajate arv. See näitab, et üha rohkem inimesi leiab vaba aja veetmiseks tee veekogudele. Eelmise aasta lõpu seisuga on liiklusregistris 36 383 väikelaeva ja väikelaevajuhi tunnistus on 54 558 inimesel.
Viimati uuendatud 20.02.2026
