Eesti laevandus

Soodsa geograafilise asukoha ning 3794 kilomeetri pikkuse rannajoonega Eesti Vabariigil on suur potentsiaal olla mitte ainult mereäärne riik, vaid ka mereriik. Üheks mereriigi tunnuseks on aga riigi lipu all seilava laevastiku, sh rahvusvahelises sõidus sõitvate suurte kauba- ja reisilaevade olemasolu.

Eesti kaubalaevastiku osatähtsus oli 1930. aastate teisel poolel Läänemere-äärsete riikide ning Euroopa ja maailma kontekstis muljetavaldav. Eesti oli kaubalaevastiku kogutonnaažilt tuhande elaniku kohta sel ajal Läänemere-äärsete riikide hulgas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal. Läänemere-äärsetest riikidest olid Eestist eespool vaid Taani ja Rootsi (Teele Saar, Eesti Laevanduse Aastaraamat, 2016).

1940. aastal moodustatud Eesti Merelaevandus oli teise Nõukogude okupatsiooni ajal ja kuni erastamiseni 1997. aastal üks peamistest meretransporti haldavatest ettevõtetest Eestis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning võeti vastu otsus moodustada riigiaktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus, mis suutis säilitada enamuse nõukogudeaegsest laevastikust. 1. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 tonni. RAS Eesti Merelaevandus otsustas vabaneda enamikest mitteprofiilsetest tegevustest ja eraldi ettevõteteks said Tallinna Sadam (toona oli see üksnes Vanasadam), Muuga Sadam ja Loksa Laevaremonditehas.

Pärast RAS Eesti Merelaevanduse erastamist 1997. aastal jätkus laevastiku reorganiseerimise protsess ning laevade arvu vähenemine. Ühelt poolt müüdi vanemad, amortiseerunud laevad vanametalliks ning teisalt, uued 90ndatel ehitatud laevad hakkasid järk-järgult Eesti lipu alt lahkuma. Hinnanguliselt on täna ca 60 kaubalaeva omanikud pärit Eestist ning nende aluste tehnilist korraldust, mehitamist ning opereerimist korraldatakse ka siin, ent laevade ahtris lehvib pea kõigil sinimustvalge asemel mingi muu riigi lipp. See tähendab seda, et:

  • laevanduse kaldasektori säilitamiseks ja arenguks ning laevanduse oskusteabe alalhoidmiseks vajalik laevastik puudub;
  • nendelt laevadelt ei laeku Eestile enam registritasusid, mis suurendasid enne riigi tulubaasi;
  • sotsiaalmaks laekub riiki, mille lippu laev kannab ja suurendab just selle riigi tulubaasi. Eesti jääb sellest välja;
  • Eesti meremeestel puudub võimalus töötada Eesti lipu all ja saada osa Eesti sotsiaalkindlustusest.

Viimane suur, üle 500-se kogumahutavusega pidevas rahvusvahelises sõidus olev kaubalaev Kalana lahkus Eesti lipu alt 2014. aasta aprillis.

1. juulil 2020. a jõustus laevanduse seadusepakett, mille järel oli Eesti lipu alla taas laevu oodata.

2020

  • Laevanduse seadusepaketi muutmise eelnõu võeti 18. veebruaril 81 poolt ja ühegi vastuhääleta Riigikogus vastu. President kuulutas seaduse välja 20. veebruaril 2020.
  • 01.07.2020 jõustub laevanduse seadusepakett, mis toob kaasa laevapereta prahitud laevade registriga seotud muudatused ning maksu erirežiimi rakendamise võimaluse laevandusettevõtetele ning Eesti lipu alla on oodata esimesi maksu erirežiimile vastavaid laevu. 

2019

  • 15.01.2019 toimus majanduskomisjoni istung, kus komisjon otsustas laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) saata Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 23.01.2019 ning seadusena vastuvõtmiseks 13.02.2019.
  • 23.01.2019  toimus Riigikogus II lugemine ning kuulutati välja III lugemine 13.02.2019.
  • 12.02.2019 esitas Eesti Euroopa Komisjonile riigiabi eelteatise.
  • 13.02.2019  toimus Riigikogus laevanduseelnõu III lugemine. 
  • 21.02.2019 kuulutas Vabariigi President Kersti Kaljulaid „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ välja. Seadus jõustub pärast seda, kui Euroopa Komisjon on seadusega kaasnevate maksusoodustuste tegemise suhtes konkreetsele sektorile andnud oma lubava otsuse.
  • 25.03.2019 saabus Eesti eelteatise paketile esmane kirjalik tagasiside. Algasid Eesti ja Euroopa Komisjoni vahelised ametlikud suulised ka kirjalikud läbirääkimised riigiabi loa saamiseks.
  • 10.06.2019 esitas Eesti Euroopa Komisjonile riigiabi korrigeeritud eelteatise.  16.08.2019 esitas Eesti Euroopa Komisjonile riigiabi põhiteatise.
  • 11.10.2019 kiitis valitsus oma istungil heaks eelnõu, mille eesmärk on viia algne, Riigikogu poolt 13. veebruaril 2019 vastu võetud laevanduseelnõu lõplikult kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi suunistega, vastavalt põhiteatise kohta saadud tagasisidele.
  • 21.10.2019 algatas valitsus täiendavate seadusemuudatuste eelnõu Riigikogus.
  • 13.11.2019 toimus Riigikogus eelnõu esimene lugemine ning määrati muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.
  • November 2019 – jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga.
  • 16.12.2019 sai Eesti Euroopa Komisjonilt riigiabi loa.

2018

  • Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks loodud eelnõu oli ministeeriumites kooskõlastusringil alates 25.05.2018 ning 28.09.2018 esitas Veeteede Amet eelnõu MKM-ile.
  • 3.10.2018 esitas MKM seaduse eelnõu „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ Vabariigi Valitsuse istungile. Loe eelnõu kokkuvõtet SIIT.
  • 11.10.2018 toimunud Vabariigi Valitsuse istungil kiitis valitsus heaks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet ja taastada Eesti lipu all sõitev kaubalaevastik. 
  • 16.10.2018 Riigikogus menetlusse võetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 722 SE juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon ning vastutavaks ametnikuks Piia Schults.
  • 5.11.2018 toimus majanduskomisjoni istung, kus arutati laevanduseelnõuga seonduvat. Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et kui soovime Eesti laevastikku suurendada, siis tuleb luua laevandussektorile soodsamad tingimused.
  • 7.11.2018 kell 14.00 oli laevanduseelnõu Riigikogu korralisel istungil.
  • 4.12.2018 toimus majanduskomisjoni istung, kus osalesid Veeteede Ameti, Eesti Laevajuhtide Liidu, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni, ASi Baltic Maritime Logistics Group, ESC Global Security, Eesti Laevaomanike Liidu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad.

2017

  • 06.01.2017 muutis majandus- ja taristuminister Kadri Simson töö tähtaega, millega ootas kokkuvõtet hiljemalt 30.06.2017.
  • Töögrupp lõpetas töö 25.05.2017 ja esitas kokkuvõtte MKM-i, kust kokkuvõte liikus omakorda edasi valitsusse ja valitsus langetas 17.07.2017 otsused laevandussektori konkurentsivõime tugevdamiseks.
  • Nende otsuste elluviimist alates sellest hetkest on koordineerinud Veeteede Amet, kes kutsus kokku 5 töögruppi, mis koosnesid laevandussektori ja ministeeriumite esindajatest.

2016

  • 15.06.2016 moodustas majandus- ja taristuminister Kristen Michal uue töögrupi, mille eesmärk oli analüüsida Eesti laevandussektori konkurentsivõimet ning pakkuda välja alternatiivseid lahendusi laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks. Tuli ette valmistada Vabariigi Valitsusele esitatavate ettepanekute eelnõud Eesti laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks, sh arvestada laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise ning laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimise võimalusega.
  • Töögruppi asus juhtima Veeteede Ameti arendusjuht ning liikmeteks määrati Veeteede Ameti, MKM-i, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Maaeluministeeriumi esindajad. Töö tähtajaks määrati 30.11.2016.

2012-2014

Juba aastaid enne viimase suure kaubalaeva Eesti lipu alt lahkumist oli merendusringkonna sõnum see, et sarnase majanduskeskkonna jätkumisel lahkub ka viimane kaubalaev Eesti lipu alt üsna pea.

  • Kuna lisaks ohutu veeliikluse tagamisele on Veeteede Ameti eesmärgiks ka merenduse arengusse panustamine, siis jaanuaris 2012 valmis Veeteede Ametis esimene visioonidokument Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamiseks (lae dokument alla SIIT). (94.54 KB, PDF)
  • Selle järgselt alustas Veeteede Amet 2012. aastal Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise analüüsi ning esitas 2013. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) memo „Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine“ (599.41 KB, PDF), mille baasilt kutsus MKM 2014. aastal kokku ministeeriumitevahelise töögrupi, mida hakkas juhtima MKM. Liikmeteks said Veeteede Ameti, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Eesti Laevaomanike Liidu, Merendusnõukoja, Riigikogu merenduse toetusrühma, Malsco Law Office’i, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Arengufondi jt esindajad.

Töögrupi ülesanne oli analüüsida Eesti laevandus- ja merendussektori hetkeolukorda ning koostada tegevuskava olukorra muutmiseks.

Esimese sammuna tõi töögrupp välja peamised põhjused, miks lahkusid kõik rahvusvahelises sõidus olevad kaubalaevad Eesti lipu alt:

  • välismaiste laevapere liikmete raskendatud palkamine Eesti lipu all sõitvatele laevadele;
  • Eesti laevaregistrite ebaefektiivne töökorraldus;
  • laevapere liikmete kõrged tööjõumaksud, võrreldes teiste Euroopa riikide ja ülejäänud maailmaga.

ÜRO

1. ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS) ja ÜRO mereõiguse konventsiooni XI osa rakenduskokkulepe

Eesti liitus 31. mail 2005. Konventsioon ja rakenduskokkulepe jõustusid Eesti Vabariigis 25. septembril 2005.

2. Rahvusvaheline laevade arestimise konventsioon

Konventsioon jõustus 14. septembril 2011.

3. Rahvusvaheline merivõlgade ja pantide konventsioon

Konventsioon jõustus 5. septembril 2004.

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonid:

4. Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni asutamiskonventsioon

Eesti Vabariik ühines 11. veebruaril 1992.

5. Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS) koos muudatustega

Jõustus Eesti Vabariigis 16. märtsil 1992.

1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1988. aasta protokoll (SOLAS PROT 1988)

6. 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL) koos muudatustega

Jõustus Eesti Vabariigis 16. märtsil 1992.

Lisa I Naftareostuse vältimine

Lisa II Reostuse vältimine vedelate kahjulike ainete mahtveol

Lisa III Pakendatud kahjulike ainete mereveost tuleneva reostuse vältimise reeglid

Lisa IV Laevade põhjustatava reoveereostuse vältimise reeglid

Lisa V Laevade põhjustatava prügireostuse vältimise reeglid

Lisa VI Laevade põhjustatava õhusaaste vältimise reeglid.

7. Rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon (Load Lines 1966)

Jõustus Eesti Vabariigis 16. märtsil 1992.

8. Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon, 1969 (Tonnage 1969)

Jõustus Eesti Vabariigis 16. märtsil 1992.

9. Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG 1972) koos muudatustega

Jõustus Eesti Vabariigis 16. detsembril 1991.

10. Rahvusvaheline konteinerite ohutuse konventsioon (CSC 1972)

Jõustus Eesti Vabariigis 18. augustil 1993.

11. Rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahjustuste korral (CLC 1969)

Denonsseeritud Vabariigi Valitsuse 21.05.2004. a korraldusega nr 363-k.

Denonsseerimine jõustus 6. augustil 2005.

12. Rahvusvaheline konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest (FUND 1971).

Jõustus Eesti Vabariigis 1. märtsil 1993. Konventsioon kaotas kehtivuse 24. mail 2002.

13. Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokoll

Jõustus Eesti Vabariigis 6. augustil 2005.

14. Naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokoll

Jõustus Eesti Vabariigis 6. augustil 2005.

1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokoll (protokolliga ühinemise seadus)

Jõustus Eesti Vabariigis 14. jaanuaril 2009.

15. Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvaheline konventsioon

Jõustus rahvusvaheliselt ja Eesti Vabariigis 21. novembril 2008.

16. Naftareostuseks valmisoleku ning sellele reageerimise ja koostöö 1990. aasta rahvusvaheline konventsioon

Ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusjuhtumiteks valmisoleku ning nendele reageerimise ja koostöö 2000. aasta protokoll

Konventsioon ja protokoll jõustusid Eesti Vabariigis 16. augustil 2008.

17. Naftareostuse korral avamerel sekkumise 1969. aasta rahvusvaheline konventsioon.

Muude ainetega kui nafta reostuse korral avamerel sekkumise 1973. aasta protokoll, protokolli lisa muudatused

Konventsioon ja protokoll jõustusid Eesti Vabariigis 14. augustil 2008.

18. Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW 1978) koos muudatustega.

Jõustus Eesti Vabariigis 29. novembril 1995.

19. Rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioon (SAR 1979) koos muudatustega

Jõustus Eesti Vabariigis 30. mail 2001.

20. Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioon (SUA 1988)

Jõustus Eesti Vabariigis 16. mail 2002.

Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokoll; Mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli muutmise 2005. aasta protokoll

Protokollid jõustusid 28. juulil 2010.

21. Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon (FAL 1965) koos muudatustega

Jõustus Eesti Vabariigis 21. mail 2002.

22. Vara merepääste 1989. aasta rahvusvaheline konventsioon (SALVAGE 1989)

Jõustus Eesti Vabariigis 31. juuli 2002.

23. Reisijate ja nende pagasi mereveo 1974. aasta Ateena konventsioon (PAL 1974) ja selle konventsiooni 1976. a protokoll (PAL PROT 1976)

Jõustus Eesti Vabariigis 6. jaanuaril 2003.

24. Merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsioon (LLMC 1976)

Jõustus Eesti Vabariigis 1. veebruaril 2003.

Merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokoll

Jõustus Eesti Vabariigis 14. juunil 2011.

25. Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvaheline konventsioon 2001 

Jõustus Eesti Vabariigis 23. aprillil 2009

26. Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline konventsioon

Jõustus Eesti Vabariigis 17. juulil 2018

27. Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon
Ratifitseeritud 26.02.2020

28. Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon
Eesti ühines 20.02.2019

Piirkondlikud kokkulepped:

29. Loode-Euroopa ja Läänemere määratud sadamatesse, sadamatest või sadamate vahel plaanilisi rahvusvahelisi regulaarreise tegevate ro-ro reisilaevade eripüstuvusnõuete kokkulepe

Jõustus Eesti Vabariigis 11. jaanuaril 2006.

30. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon koos muudatustega

Jõustus Eesti Vabariigis 22. jaanuaril 1992.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid:


31. Kaubanduslikku meresõitu teostavate laevade miinimumnõuete konventsioon  (ILO 147)

Kaubanduslikku meresõitu teostavate laevade miinimumnõuete 1976. aasta konventsiooni 1996. aasta protokoll

Konventsioon ja protokoll jõustusid Eesti Vabariigis 1. detsembril 2005.

32. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioon

Jõustus 5. mail 2017.

33. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioon (nr 188)

Jõustus 16. novembril 2017

Seotud viited

Laevad Eesti lipu alla

Viimati uuendatud 11.05.2021