Liiklusohutusprogramm 2016-2025

Liiklusohutusprogramm 2016–2025 on jätk esimesele Eesti rahvuslikule liiklusohutusprogrammile aastateks 2003–2015. See on koostatud Transpordi arengukava 2014–2020 alaprogrammina kümneks aastaks.

Vabariigi Valitsus kinnitas 16.02.2017 korraldusega nr 54 liiklusohutusprogrammi aastateks 2016-2025 ja selle elluviimiskava 2016-2019. Liiklusohutusprogrammiga määratakse järgneva kümnendi liiklusohutuse põhimõtted, millest riigi liiklusohutuse kujundamisel lähtutakse.

Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025 läheneb liiklusohutuse tagamisele terviklikult ning selle eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2023-2025 keskmisena ei hukuks liikluses mitte üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks 2023–2025 aastate keskmise väärtustena 330 inimest aastas.

Liiklusohutusprogrammiga defineeritakse selgesõnaliselt raamistik, millest riigi liiklusohutuse kujundamisel lähtutakse. Ühegi inimese hukkumine või rasekelt vigastada saamine liikluses ei ole aktsepteeritav. Liiklusohutussüsteemi otsuste tegemisel seatakse kõigil otsustustasanditel eesmärgiks maksimaalne liiklusohutuse tagamine. Teeliikluses on liiklusõnnetused ja isegi väiksemad vigastused vältimatud, kuid sündmuste ahel, mis viib inimelu või tervise jääva kaotuseni, on katkestatav.

Liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks keskendutakse kolmele peamisele liiklusohutust mõjutavale valdkonnale: 

  • Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja – keskendub kõigi liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute ja alalhoidliku liikluskäitumise kujundamisele.
  • Ohutu keskkond – hõlmab ohutumat ja tõhusamat liikuvust, mis on sotsiaalselt vastuvõetav ja keskkonnasäästlik ning erinevate aastaaegade liikluseripärasid arvestav.
  • Ohutu sõiduk – näeb ette tegevused, mis on seotud sõiduki turvalisuse, tööga seotud sõidukite ohutusega ning täisautomaatsete sõidukite kasutuselevõtuga.

Programm koosneb kahest eraldiseisvast osast. Tekstiosast, mis katab ära kogu programmi kestuse (2016–2025), määrates ära tegutsemise raamid ja üldised eesmärgid ning nelja-aastase perioodiga rulluvast elluviimiskavast. Elluviimiskavas tuuakse välja programmiga aastateks 2016–2019 planeeritavad tegevused ja nende tähtajad, tegevuse eest vastutajad, meetmete ja tegevuste eelarved. 

Liiklusohutust mõjutavad valdkonnad

Valdkond keskendub kõigi liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute ja alalhoidliku liikluskäitumise kujundamisele. Süsteemis „Liikleja. Sõiduk. Keskkond.“ on liikleja kõige nõrgemaks lüliks. Tema mõju liiklusõnnetuse toimumisele on suurim, samas on tema liikluskäitumise ja hoiakute muutmine kõige keerulisem. Meetmed keskenduvad kahele erinevale aspektile. Neist üks on seotud liikleja mõttemaailma ja arusaamadega ning teine liikluskeskkonnaga. 

Valdkond sisaldab üheksat meedet:

  • jalakäijate ohutus; 
  • jalgratturite ohutus;
  • eakad liiklejad;
  • liiklusharidus;
  • juhikoolitus;
  • ennetus;
  • juhi tervis;
  • liiklusjärelevalve;
  • rehabilitatsioon.

Valdkond hõlmab maakasutust ja ohutuma teedevõrgu planeerimist, uute teede ehitamist ja olemasolevate rekonstrueerimist, sõidetavuse tagamist, liikluskorraldust ning teede korrashoidu. Eesmärgiks on ohutum ja tõhusam liikuvus, mis on sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastuvõetav ning erinevate aastaaegade liikluseripärasid arvestav. Tegevused on suunatud liikluskeskkonna kujundamisele ja haldamisele selliselt, et liikluskeskkond oleks lihtsasti mõistetav, liiklejad tajuksid sellest tulenevaid ohtusid ning väheneks eksimuste võimalus. Tähelepanu keskmesse tõusevad vähemkaitstud liiklejad. Suurimaks väljakutseks on ohutu linnalise keskkonna kujundamine, parandades kõndimise, jalgrattaga sõitmise ja ühistranspordi kasutamise võimalusi ning lahenduste väljatöötamine vältimaks ühesõidukiõnnetusi ja tagamaks ohutuid möödasõite maanteedel. Liiklusohutuse tõstmiseks tuleb liiklust korraldada vastavaks liikluskeskkonna ohtlikkuse tasemele ning tagada liikluskeskkonna ja kiirusrežiimi kooskõla.

Keskendutakse seitsmele meetmele: 

  • maakasutus ja teedevõrgu planeerimine;
  • säästva ja ohutu taristu projekteerimine, ehitamine ning rekonstrueerimine;
  • teede korrashoid;
  • liikluskorraldus;
  • raudteeristete ohutus;
  • ohutu sõidukiirus;
  • intelligentsed transpordisüsteemid.

Käsitletakse sõidukite ja nende turvaseadmete nõuetele vastavust. Otsitakse võimalusi, et soodustada turvalisemate autode soetamist ning piirata vanade ja vähem turvaliste autode riiki toomist. Sõidukipargi edasisel vananemisel ei saa me loota liiklussurmade ja inimkannatanutega liiklusõnnetuste tõusu peatamisele. Tegevused hõlmavad ka juhiabisüsteeme, mis ei lase juhtidel ilma teatavaid tingimusi täitmata autot või seadet kasutada või suurendavad ohutust ning pakuvad täiendavat juhtimismugavust. Senisest enam vajab tähelepanu kommertsvedusid teostavate sõidukite ohutus ning ettevõtja kohustuste ja vastutusega seonduv.

Fookuses on kolm meedet: 

  • tugisüsteemid juhile;
  • sõiduki turvalisus;
  • tööga seotud sõidukite ohutus.

Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava

Programmi tegevused kaetakse neljaaastase kestusega elluviimiskavaga. Elluviimiskava on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja on rulluv. See tähendab, et igal aastal lisandub rakenduskavva üks planeeritav aasta. Elluviimiskavas tuuakse välja programmi raames aastateks 2016–2019 planeeritavad tegevused ja nende tähtajad, tegevuse eest vastutajad, meetmete ja võimalusel ka tegevuste eelarved. Eesmärkide saavutamise eelduseks on süsteemne lähenemine ja teadmistepõhine tegutsemine.

Programmi elluviimist koordineerib Vabariigi Valitsuse juurde moodustatud liikluskomisjon ning korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Transpordiameti ülesanne programmi elluviimisel ja suunamisel on üldine seiramine, erinevate osapoolte vaheliste tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, programmi aruandluse ja uuendamise korraldamine.

Oma valdkondades viivad programmi ellu ka Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Politsei- ja Piirivalevamet, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Häirekeskus, Tööinspektsioon, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Autoettevõtete Liit, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Linnade Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaomavalitsuste Liit, Liikluskindlustuse Fond, kohalikud omavalitsused, maavalitsused, Operation Lifesaver Estonia, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus jne.

Kõige laiem ja mõjusam meetod liiklusohutuse tagamiseks on iga ühiskonnaliikme panus. Igaühel meist on liikluses oma roll. Me ei saa vastutada teiste eest, aga me saame vastutada oma tegevuse eest. Hooliv ja kaasliiklejatega arvestav käitumine moodustab olulise osa iga liikleja panusest liiklusohutusse. 

Liikluspilt linnas

Nullvisioon

1991. aasta augustis taastati Eesti iseseisvus ja 28. juunil 1992 võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mille alusel

Loe veel

Viimati uuendatud 08.02.2021