Merekeskkonna kaitse

Rahvusvaheliselt on merekeskkonna reostuse vältimist reguleeritud kuue reostusallika kaupa: maismaal paiknevatest allikatest pärinev reostus, siseriiklikule jurisdiktsioonile alluvas merepõhjas toimuvast tegevusest tulenev reostus, süvamerepõhjas toimuvast tegevusest tulenev reostus, kaadamisest tulenev reostus, laevadelt pärinev reostus ja atmosfäärist pärinev või selle kaudu leviv reostus (vt ÜRO mereõiguse konventsiooni e UNCLOS-e XII osa Merekeskkonna kaitse ja säilitamine).

Laevadelt pärinev reostus moodustab hinnanguliselt kogu mere reostuskoormusest kümnendiku. Laevadega toimub 90% kogu maailma transpordist ja on seega kõige keskkonnasõbralikum transpordi viis. Enamik merekeskkona kaitsealastest rahvusvahelistest lepingutest on sõlmitud ÜRO allorganisatsiooni - Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO - International Maritime Organization) egiidi all. Laevadelt pärinevat reostust kontrollitakse peamiselt laevade meresõiduohutuse ja nende käitamise tingimuste kehtestamisega. 51 IMO konventsioonist 21 käsitlevad keskkonnakaitset.

Üks peamised merekeskkonna kaitse konventsioonidest laevade käitamise ja nendega seotud vahejuhtumitest pärineva reostuse vältimiseks on MARPOL (1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon). Konventsioon jõustus Eesti suhtes 16.03.1992 (RT II 2009, 19, 48), protokoll jõustus Eesti suhtes 18.10.2005 (RT II 2005, 30, 100).

Konventsioonil on kuus lisa, mis käsitlevad: I lisa – naftareostuse vältimise meetmed; II lisa – ohtlike ainete põhjustatud reostuse vältimine; III lisa – pakendatud ohtlike ainete põhjustatud reostuse vältimine; IV lisa – laevade reoveele kohaldatavad nõuded; V lisa – laevade jäätmete käitlemisele kehtestatud nõuded; VI – laevadelt pärineva õhusaaste vältimise meetmed.

Teine oluline konventsioon on ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusjuhtumiteks valmisoleku ning nendele reageerimise ja koostöö 2000. aasta protokoll (OPRC-HNS Protocol), mis kehtestab rahvusvahelise korra, mille kohaselt on riikidel kohustus võtta meetmeid, et olla valmis ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusjuhtumiks ning sellele reageerida. 

Seoses keskkonna seisundiga seotud küsimustega on laevade suhtes kehtestatud viimasel ajal üha rohkem nõudeid, mille üle nõuete täitmist kontrollitakse nii laeva sadamakülastuse ajal (sadamariigi kontroll – ing k port state control) kui lipuriigi kontrolli käigus oma registrisse katud laevadel. Kuna laevad võivad viibida maailmamerel ükskõik kus, on oluline merekeskkonna kaitse eesmärgil teha pingutusi riikidel ühiselt.

Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord

Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide konventsiooniga AFS (Anti Fouling System) ühinenud riigi lipu all sõitvatel laevadel kogumahutavusega 400 ja rohkem peab olema AFS-tunnistus (International Anti-Fouling System Certificate) koos selle juurde kuuluva ülevaatuse protokolli (Record of Anti-Fouling Systems) ning vajadusel kinnituslehega (Endorsement of the Records).

Nõue ei laiene statsionaarsetele ja ujuvplatvormidele. Tunnistuse väljastab ülevaatuse alusel klassiühing.

Tunnistus väljastatakse vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. oktoobri 2011. a määrusele "Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord".

AFS-konventsiooni osalisriigist ostetud laevale tuleb 3 kuu jooksul taotleda uus AFS-tunnistus. Selleks tuleb esitada koopiad eelnevatest tunnistustest ja võimalusel ülevaatuste protokollid, mille alusel võib väljastada uue tunnistuse.

Laevadel kogumahutavusega alla 400, kuid pikkusega 24 meetrit või rohkem, peab olema laevaomaniku või tema poolt volitatud isiku koostatud ja allkirjastatud deklaratsioon veeorganismide tõrjesüsteemi vastavusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 nõuetele. Deklaratsiooni juures peavad olema värvi iseloomustavad dokumendid. Nõue ei laiene statsionaarsetele ja ujuvplatvormidele.

AFS-konventsioon nõuab deklaratsiooni olemasolu vaid rahvusvahelisi reise tegevatelt laevadelt, Euroopa Liit aga kõigilt laevadelt sõltumata reisi tüübist.

Nii Euromäärust, AFS-konventsiooni kui ka MKMi määrust ei kohaldata:

  • sõjalaevadele;
  • riigi haldusülesandeid täitvatele laevadele.

Infot laevavärvide biotsiitsete toimeainete ja kasutamise kohta saate Terviseameti kodulehelt.

AFS-konventsiooni artiklis 11 nimetatud järelevalve toiminguid sadamasse saabuvatel ja sadamast lahkuvatel laevadel ning territoriaalmeres asuvatesse terminalidesse saabuvatel ja nendest lahkuvatel laevadel teeb Transpordiamet. Laevadel teostatakse järelevalvet kooskõlas sadamariigi kontrolli reguleerivate õigusaktidega.

Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon

Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooni otstarve on laevade ekspluatatsiooniea lõppedes nende lammutamisega seotud keskkonnamõju vähendamine.

Konventsiooni ei kohaldata laevade suhtes, mille kogumahutavus on alla 500 või mis sõidavad kogu nende tööea jooksul üksnes selle liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, kelle lipu all nad sõidavad. Siiski tagab iga konventsiooniosaline sobivate meetmete vastuvõtmisega, et need laevad tegutseks konventsiooniga kooskõlas niivõrd, kuivõrd see on mõistlik ja teostatav.

Konventsiooniga saate tutvuda siin.

Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu kinnitav tõend (edaspidi kinnitav tõend) väljastatakse punkrikütusereostusest põhjustatud kahju tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga (edaspidi punkrikütuse konventsioon) ühinemise seaduse kohaselt kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. juuli 2008. a määruse nr 69 alusel.

Taotlus esitatakse Transpordimetile koos järgmise teabega:

  • laeva nimi,
  • tunnusnumber või kutsung,
  • laeva IMO number,
  • kogumahutavus,
  • kodusadam,
  • reederi nimi ja aadress,
  • kindlustusleping või tõend muu rahalise tagatise kohta (nt pangagarantii, kindlustustagatis "Blue Card")*,
  • tõendi taotlemisel punkrikütuse konventsiooniga mitteühinenud riigi lipu all sõitvale laevale esitatakse lisaks laeva mõõtekiri ning eeldatav Eesti sadama(te)sse saabumise aeg ehk ETA notification.

Laevaomanike vastastikuse vastutuse kindlustusklubid (P&I Club), mis moodustavad rahvusvahelise klubide grupi (International Group of P&I Clubs), leppisid käesoleva aasta alguses kokku, et hõlbustamaks riikidel tunnistustuste väljastamist, annavad gruppi kuuluvad kindlustusklubid välja ühtlustatud vormis nn siniseid kaarte (Blue cards), mis tõendavad, et vastavad riskid on kindlustusklubi poolt kaetud.

Täidetud tõendi vormi on võimalik salvestada pdf-formaadis arvutisse, allkirjastada digitaalselt ja saata koos vajaliku elektroonilise dokumentatsiooniga (kindlustusleping või tõend rahalise tagatise kohta) aadressile ljo@transpordiamet.ee. Dokumente saate tuua või saata ka aadressile: Lume 9, 10416 Tallinn.

Transpordiamet väljastab kinnitava tõendi või teeb otsuse kinnitava tõendi väljastamisest keeldumise kohta kolme tööpäeva jooksul, arvestades taotluse vastuvõtmisest. Taotluse vastuvõtmise ajaks on tööpäev, millal taotlus koos kogu vajaliku teabega saabus Transpordiametisse. Kinnitav tõend väljastatakse tähtajaks, mis ei ületa kindlustuslepingu või muu rahalise tagatise kehtivusaega.

Kinnitava tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõiv vastavalt Riigilõivuseadusele, mille rekvisiidid teavitatakse taotluse aktsepteerimisel e-kirja teel.

Kinnitava tõendi väljastab Transpordiamet allkirja vastu (aadressil Lume 9, Tallinn).

Naftareostusest põhjustatud kahju vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu kinnitav tunnistus (edaspidi tunnistus) väljastatakse naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi CLC konventsioon) muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse alusel.

Konventsiooniosalise riigis registreeritud ja mahtlastina rohkem kui 2000 tonni naftat vedava laeva omanikul peab olema kehtiv kindlustusleping või muu finantstagatis nagu pangagarantii või rahvusvahelise hüvitusfondi tunnistus summa ulatuses, mis vastab CLC konventsiooni artikli V lõikes 1 sätestatud vastutuse piirmääradele.

Taotlus esitatakse Transpordimetile koos järgmise teabega:

  • laeva nimi,
  • tunnusnumber või kutsung,
  • laeva IMO number,
  • kogumahutavus,
  • kodusadam,
  • reederi nimi ja aadress,
  • kindlustusleping või tõend muu rahalise tagatise kohta.

Täidetud tunnistuse vormi on võimalik salvestada pdf-formaadis arvutisse, allkirjastada digitaalselt ja saata koos vajaliku elektroonilise dokumentatsiooniga (kindlustusleping või tõend rahalise tagatise kohta) aadressile ljo@transpordiamet.ee. Dokumente saate tuua või saata ka aadressile: Lume 9, 10416 Tallinn.

Transpordiamet väljastab tunnistuse või teeb otsuse tunnistuse väljastamisest keeldumise kohta kolme tööpäeva jooksul, arvestades taotluse vastuvõtmisest. Taotluse vastuvõtmise ajaks on tööpäev, millal taotlus koos kogu vajaliku teabega saabus Transpordimetisse.

Tunnistus väljastatakse tähtajaks, mis ei ületa kindlustuslepingu või muu rahalise tagatise kehtivusaega.

Kinnitava tunnistus väljastamise eest tasutakse riigilõiv. 

Kinnitava tunnistuse väljastab Transpordiamet allkirja vastu (aadressil Lume 9, Tallinn).

Eesti sadamates laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise, üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine tunnistuse taotlemiseks vajalik info.

Tunnistus väljastatakse Sadamaseaduse § 29 alusel.

Taotlemiseks esitatakse Transprdiametile järgmised dokumendid:

  • laevaomaniku või tema esindaja avaldus, kus on kirjas laeva IMO number ja reederi IMO number;
  • külastatava Eesti sadama valdaja kirjalik kooskõlastus;
  • koopia laeva masinaruumi õliste jäätmete ja prügi äraandmisega seotud lepingust mõnes teises sadamas (MARPOL V);
  • laeva sõidugraafik ning külastatavad sadamad.

Transpordiamet ei rahulda taotlust, kui:

  • laevaomanik soovib vabastust Eesti sadamas, kuid samas on tal mõnes teises sadamas kokkulepe laevajäätmete vastuvõtuks erafirmaga ning laevaomaniku ja erafirma vahel sõlmitud lepingust ei selgu kooskõlastust sadama valdajaga;
  • dokumentaalselt ei ole tõestatud, et laev sõidab regulaarliinil;
  • soovitakse vabastust teistel tingimustel, kui on sätestatud Sadamaseaduse § 29.

Tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõiv, mille rekvisiidid teavitatakse taotluse aktsepteerimisel e-kirja teel.

Tunnustamise taotlemiseks vajalikud dokumendid võib saata e-kirja teel digiallkirjastatud formaadis aadressil: ljo@transpordiamet.ee või tuua aadressil: Lume 9, 10416 Tallinn.

Reisija surma, tervisekahjustuse või kehavigastuse põhjustamise korral rakendatava vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu ja kehtivuse tõendamiseks peab laevaomanik rahvusvahelise reisijateveo puhul, kui ta veab rohkem kui 12 reisijat, taotlema Transpordiametilt asjaomast tunnistust.

Reisijate kindlustuse tunnistuse taotlemiseks esitage Transpordiametile järgmised dokumendid:

  • laeva andmed (nimi, tunnusnumber või kutsung, IMO number, kodusadam, selle vedaja nimi ja aadress, kes tegelikult teostab vedu);
  • kindlustusleping või tõend muu rahalise tagatise kohta (nt pangagarantii, kindlustustagatis "Blue Card") sõjaliste riskide korral;
  • kindlustusleping või tõend muu rahalise tagatise kohta (nt pangagarantii, kindlustustagatis "Blue Card") mittesõjaliste riskide korral.

Taotluse mitterahuldamine 

Amet ei rahulda taotlust, kui:

vastutuskindlustusleping või muu rahalise tagatise leping ei vasta Kaubandusliku meresõidu seaduse § 774 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 200 ja enam ning millele kohaldub 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol 2010. aasta protokoll (HNS konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab HNS konventsiooni nõuetele.

Taotlus esitatakse Transpordimetile koos järgmise teabega:

  • ​​​​​​​laeva nimi, eraldusnumbrid või -tähed ja registreerimissadam;
  • omaniku* nimi ja peamine tegevuskoht;
  • laeva IMO number;
  • tagatise liik ja kehtivusaeg;
  • kindlustusandja või muu tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht ning vajaduse korral tegevuskoht, kus kindlustus või tagatis on antud; ja
  • tõendi kehtivusaeg, mis ei või olla pikem kui kindlustuse või muu tagatise kehtivusaeg.

* Omanik – isik või isikud, kes on laeva registrijärgsed omanikud või, kui laev on registreerimata, isik või isikud, kellele laev kuulub. Seevastu juhul, kui laev kuulub riigile ja seda kasutab ettevõte, mis on kõnealuses riigis laeva kasutajana registreeritud, käsitatakse "omanikuna" kõnealust ettevõtet.

Tõendi taotlemiseks vajalikud dokumendid võib saata e-kirja teel digiallkirjastatud formaadis aadressil: ljo@transpordiamet.ee või tuua aadressil: Lume 9, 10416 Tallinn.

Taotluse mitterahuldamine 

Amet ei rahulda taotlust, kui: 

  • ​​​​​​​kindlustusleping või muu rahalise tagatise leping ei vasta Kaubandusliku meresõidu seaduse § 778 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 300 ja enam ning millele kohaldub Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon (edaspidi Nairobi konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab Nairobi konventsiooni nõuetele.

Taotlus esitatakse Transpordimetile koos järgmise teabega:

  • ​​​​​​​laeva nimi;
  • laeva tunnusnumber või kutsung;
  • laeva IMO number;
  • laeva kogumahutavus;
  • laeva kodusadam;
  • laeva omaniku* nimi ja aadress;
  • tagatise liik ja ajaline kehtivus;
  • kindlustusandja või muu rahalise tagatise andja nimi ja peamine tegevuskoht.
  • taotlusele lisatakse kindlustuslepingu või muu rahalise tagatise olemasolu tõendav dokument või selle koopia.
  • selle riigi lippu kandvale laevale, mis ei ole Nairobi konventsiooni osalisriik, tunnistuse taotlemisel lisatakse taotlusele ka laeva mõõtekirja koopia.

* Omanik – isik või isikud, kes on registreeritud laeva omaniku või omanikena, või registreeringu puudumisel isik või isikud, kellele kuulub laev laevaõnnetuse ajal. Samas juhul kui laev kuulub riigile, ent seda käitab äriühing, mis asjaomases riigis on registreeritud reederina, käsitatakse registreeritud omanikuna äriühingut;

Tõendi taotlemiseks vajalikud dokumendid võib saata e-kirja teel digiallkirjastatud formaadis aadressil: ljo@transpordiamet.ee või tuua aadressil: Lume 9, 10416 Tallinn.

Taotluse mitterahuldamine 

Amet ei rahulda taotlust, kui:

  • kindlustusleping või muu rahalise tagatise leping ei vasta Kaubandusliku meresõidu seaduse § 776 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Ballastvee konventsioon

8. septembrist 2017 jõustus rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise rahvusvaheline konventsioon (BWM).

Kõik laevad kogumahutavusega 400 ja enam, mis teevad rahvusvahelisi reise, hoolimata ratifitseerimise staatusest, peavad vastama selleks kuupäevaks konventsioonist tulenevatele nõuetele ja standarditele.

3.–7. juulini 2017 toimununud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Merekeskkonna Kaitse Komitee (MEPC 71) istungil võeti vastu mõningad mööndused BWM rakendamise tähtaegade suhtes, millest olulisemad muudatused on seotud konventsiooni reegli B-3 sätetega.

MEPC 71 istungil kiideti heaks resolutsiooni eelnõu , millega muudetakse BWM konventsiooni reegli B-3 sätteid ballastvee standardi D-2 kohaldamise suhtes. Resolutsioon on ülemuslik IMO resolutsiooni Res.A.1088 (28) reegli B-3 kohaldamistähtaegade suhtes, andes laevaomanikele 2–7aastase pikendusperioodi ballastvee puhastussüsteemide paigaldamiseks. Reegel B-3 sätestab standardi D-2 rakendamistähtajad, mis on seotud rahvusvahelise naftareostuse vältimise (IOPP) tunnistuse uuendamise (renewal survey) tähtajaga.

Lisaks kiideti heaks resolutsiooni eelnõu, mille eesmärk on konventsiooni reegli B-3 muudatuste sujuv ja ühtne rakendamine.

Reegli B-3 muudatused (D-2 standardi kohaldamine) puudutavad:

1) rahvusvahelisi reise tegevaid uusi laevu kogumahutavusega 400 ja enam, mis on ehitatud 8. septembril 2017 või pärast seda. Need laevad peavad üleandmisel vastama D-2 standardile;

2) olemasolevaid rahvusvahelisi reise tegevaid laevu kogumahutavusega 400 ja enam. Kui need laevad on ehitatud enne 8. septembrit 2017, võetakse D-2 standardi rakendamistähtaja aluseks IOPP uuendamise tähtaeg.

Olemasolevad laevad peavad vastama D-2 standardile alates esimesest IOPP uuendamisest pärast konventsiooni jõustumist, kui:

1. IOPP uuendamine toimus 8. septembril 2019 või pärast seda;

2. IOPP uuendamine on toimunud 8. septembril 2014 või pärast seda, kuid enne 8. septembrit 2017.

Laevad, mille IOPP uuendamine ei toimu ülaltoodud punkt 1 või 2 järgi, võivad D-2 standardi rakendamist edasi lükata IOPP teise uuendamiseni, kui esimene uuendamine toimus pärast konventsiooni jõustumist, kuid enne 8. septembrit 2019.

Laevad, mis on ehitatud enne 8. septembrit 2017 ja üle antud pärast seda kuupäeva (kaasa arvatud esmane ülevaatus IOPP väljastamiseks), peavad vastama D-2 standardile järgmisel IOPP uuendamisel.

Laevad kogumahutavusega alla 400, mis on ehitatud enne 8. septembrit 2017 ja millele ei laiene IOPP olemasolu nõue, peavad vastama D-2 standardile pädeva ametiasutuse poolt määratud kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui 8. september 2024.

Tulenevalt konventsioonist peavad laevad, mis teevad rahvusvahelisi reise, hoolimata ratifitseerimise staatusest, peale BWM konventsiooni jõustumist vastama D-1 standardile.

Laeva prügiraamatu vorm

Alates 1. märtsist 2018 jõustus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Merekeskkonna Kaitse Komitee (MEPC) resolutsioon Res.MEPC.277(70), millega muudetakse MARPOL Lisa V prügiraamatu vormi ning muutes selle kaheosaliseks.

Esimeses osas lisatakse olemasolevale laevajäätmete nimistule elektroonilised jäätmed (E-waste). Prügiraamatu II osa sätestab uuena merekeskkonnale ohtlike – ja/või mitteohtlike tahkete lastijääkide deklareerimist.

Viimati uuendatud 15.09.2021