Korduma kippuvad küsimused

Enamasti on käitajaks registreerimine sel juhul kohustuslik. Käitajaks ei pea registreeruma siis, kui tegemist on mänguasjaga vastavalt mänguasjade direktiivile 2009/48/EÜ. Kaugpiloodi pädevuse omandamine pole kohustuslik. Siiski soovitame kõigil droonikasutajatel pädevus omandada, et kaugpiloot saaks baasteadmised mehitamata lennundusest ja sellega seonduvatest reeglitest.

Nii pädevuse omandamine (A1/A3) kui ka käitajaks registreerimine on sellisel juhul kohustuslikud.

Käitajad ei tohi oma drooni muuta ega ümber ehitada, kui tegemist on drooniga, millel on klassi identifitseerimismärgistus C0, C1, C2, C3 või C4. Modifikatsioone võib teha ainult juhul, kui muudatus on tootja poolt ette nähtud.

See on lubatud ainult siis, kui see vastab tootja juhistele ja droon on selleks otstarbeks loodud.

Kui sa märkad tundmatut mehitamata õhusõidukit, veendu esmalt, et see ei kujuta endast otsest ohtu sinu turvalisusele ja/või varale. Euroopa regulatsioonide kohaselt peavad mehitamata õhusõidukite käitajad arvestama ka teiste inimeste privaatsusega. Kui sa tunned, et sinu privaatsust rikutakse, on sul õigus sellest teada anda Andmekaitse Inspektsioonile (AKI). Kui sa aga leiad, et mehitamata õhusõiduk kujutab endast ohtu sinu või sinu vara turvalisusele võid sa ühendust võtta Politsei- ja Piirivalveametiga. Lennuohutusest tulenevatest muredest teatamiseks palume pöörduda Transpordiameti poole.

EASA liikmesriikides (27 Euroopa Liidu liikmesriiki, Island, Liechtenstein, Šveits ja Norra) kehtib ühtne õigusraamistik, kuid siiski võib olla mõningaid erisusi. Neid saab kontrollida otse liikmesriigi kodulehel. EASA on koondanud liikmesriikide info siia.

Kolmandates riikides Euroopa seadused ei kehti, mistõttu soovitame otse selle riigiga ühendust võtta.

Kaardirakenduses on iga ala juures välja toodud selle ala valdaja kontakt, kellelt luba küsida. Näiteks Politsei- ja Piirivalveametilt saab küsida luba täites ära vastav vorm.

Drooni mark (ehk tootja nimi ja mudeli nimetus, mõnikord ka tüübi number) on tavaliselt leitav drooni peal (kere või aku peal). Kui oled jätnud alles ka drooni tehasepakendi, siis karbil või kaasasoleval juhendis on tavaliselt täpne mudelinimi. Drooni mudelit on võimalik tuvastada ka drooni seerianumbri järgi.

Kui droonil on klassi identifitseerimismärgistus, siis peaks see olema kinnitatud tootja poolt kleepsu või sildina drooni peale (või siis trükitud korpusele). EASA-l on ka pidevalt täienev loetelu klassi identifitseerimismärgistusega droonidest.

Otsi droonilt klassi identifitseerimismärgistust (C0-C4) või vaata ostukuupäeva. Kui droon on ostetud enne 1. jaanuarit 2024 aastal, on väga tõenäoline, et see kuulub üleminekusätete alla, sest enamikul enne seda toodetud droonimudelitel klassi identifitseerimismärgistus puudub. Sa võid otsida ka oma mudelit tootja kodulehelt.

Alates 1. jaanuarist 2024 võib droone, millel puudub klassi identifitseerimismärgistus, kasutada endiselt avatud kategoorias, kuid tuleb järgida järgmisi tingimusi:

• kuni 249 g kaaluvate droonidega tohib lennata kategoorias A1;
• alates 250 grammi ja raskemate droonidega tohib lennata A3 kategooria tingimustele vastavalt.

Pärast A2 pädevustunnistuse eksamile registreerimist tuleb sulle automaatkiri aadressile, mille sa registreerimisvormile sisestasid. Kui kirja ei tule või kui sa soovid oma eksamiaega üle kontrollida, siis on seda võimalik teha Transpordiameti e-teeninduse lehel ning seal vajutades lingile ''broneeringu kontroll''.

Mehitamata õhusõiduk liigitatakse mänguasjaks, kui see on mõeldud kasutamiseks kuni 14-aastastele ja see vastab mänguasjade direktiivile nr 2009/48/EC (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18. juuni 2009, mänguasjade ohutuse kohta). Mehitamata õhusõiduki vastavus eelnimetatud direktiiviga põhineb tootja poolt väljastatud vastavusdeklaratsioonil. Kui sul tekib kahtlus, kas tegemist on mänguasjaga, võta palun ühendust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) või Transpordiametiga. Tulevikus peaks valmima Euroopas ka juhend mänguasi-droonide kohta, kus on toodud põhjalikumad juhised droonide eristamiseks.

Kõrvaline isik on isik, kes ei osale mehitamata õhusõiduki süsteemi (droon)käitamises või kes ei ole teadlik mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajaantud juhistest ega ohutusabinõudest.

Kui isik otsustab käitamises osaleda (näiteks vaatlejana) ja mõistab kaasnevaid ohte, siis ei ole tegemist enam kõrvalise isikuga.

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajal peab olema kolmanda isiku vastutuskindlustus, kui mehitamata õhusõiduki maksimaalne stardimass (MTOM) ületab 20 kg. Lisaks on vastavalt Eesti Lennundusseadusele (LennS) kohustus käitajal omada käitamisteatise või käitamisloa alusel tehtavate lendude korral kehtivat vastutuskindlustuslepingut, millega on kindlustatud käitaja vastutus mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete eest.

Jah, drooni võib lennutada nii päeval kui ka öösel. Käitaja peab tagama, et mehitamata õhusõidukil oleks öisel ajal aktiveeritud roheline vilkuv tuli. Oluline on järgida avatud kategooria nõudeid. Tuleb kindlasti veenduda, et lennutamine toimub visuaalses otsenähtavuses. Arvestada tuleb, et öösel nähtavus halveneb.

Ohutusintsidentideks loetakse kõiki juhtumeid, mida käsitleb määrus (EL) 376/2014 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 376/2014, 3. aprill 2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid). Mehitamata õhusõidukite käitamiste puhul liigituvad intsidentideks:

• ohutusega seotud juhtumid, kus mehitamata õhusõiduk põhjustas surma või raske vigastuse;
• juhtumid, mis on seotud mehitatud lennundusega (lennukid, helikopterid jms).

Jah, pärast eksami edukat sooritamist väljastatakse sulle vastav kaugpiloodi pädevustunnistus. Pädevustunnistused on alla laetavad lennuohutuse järelevalve infosüsteemist (LOIS). Iseenda pädevustunnistusi näed seal „Pädevused“ mooduli all. Pädevustunnistuse saad pdf formaadis alla laadida. Kaugpiloodil on kohustus endaga seotud tunnistusi alati kaasas kanda kas digitaalselt või paberi kujul.

Ei, mehitamata õhusõidukite regulatsioonid (delegeeritud määrus 2019/945 ja rakendusmäärus 2019/947) ei hõlma siseruumides mehitamata õhusõidukite lennutamist.

Remote-ID ehk Direct Remote Identification (DRI) [kaugidentifitseerimine (RID) või otsene kaugidentifitseerimine (DRI) ehk kaugtunnus] on süsteem, mille abil droon õhus saadab välja identifitseerimis- ja asukohateavet. Kõigepealt tuleb uurida, et kas sellel droonil (mudel, versioon) on sisseehitatud ja aktiveeritud Remote-ID. Kui mitte, siis tuleb teha kas tarkvarauuendus või siis soetada Remote-ID saatja lisamoodul. EASA lehel on nimekiri ka kõikidest saatja lisamoodulitest, mis on vastavuses Euroopa Liidu nõuetega.

Droonid, millel on klassimärgistus C1, C2 või C3 (C5 ja C6 k.a), on juba tootja poolt varustatud Remote-ID-ga. Lisaks kehtib Remote-ID nõue kõikidel erikategoorias toimuvatel lendudel.

Soovitame alati ühendust võtta oma lennufirmaga, et uurida pagasi mõõtude piiranguid ning piiranguid just liitiumakude suhtes, mida käsitletakse ohtlike esemetena.

Määrus lubab lennata ka ilma drooniga otsest silmsidet hoidmata, tingimusel, et sul on kõrval õhuruumi vaatleja. Vaatleja peab hoidma drooniga pidevat visuaalset kontakti (silmsidet) ning jälgima õhuruumi tagamaks, et drooniga ei tekitaks ohtu teistele õhuruumi kasutajatele, lisaks selle ka hoonetele, rajatistele (mastid, õhuliinid, valgustid) ja inimestele. Mehitamata õhusõiduki vaatleja peab asuma sinu kõrval, et ta saaks vajadusel kohe sind ohust teavitada.

Jah, tohib lennutada. Oluline on järgida avatud kategooria nõudeid. Tuleb kindlasti veenduda, et lennutamine toimub visuaalses otsenähtavuses.

Avatud kategoorias ei tohi drooni lennutada, kui juhid samal ajal mõnda muud sõidukit. Erikategooria käitamise puhul tuleb käitajal need riskid eraldi hinnata.

Lennu ajal ei tohi kaugpiloodid ega mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad lennata selliste piirkondade lähedal või sellistes piirkondades, kus on käimas päästeoperatsioon, välja arvatud juhul, kui neil on selleks vastutavate päästeteenistuste luba. Suhtle vastavate ametkondadega ning paku kindlasti oma abi. Kindlasti tuleb jälgida, et lennud toimuvad vastavalt käitamise kategooriale.

Lennuohutuse vaatevinklist on kindlasti oluline jälgida avatud kategooria nõudeid. Selliste ürituste puhul on osalejatele võimalik tutvustada planeeritavat käitamistegevust ning teavitada neid võimalikest ohtudest.

Lennu ajal ei tohi kaugpiloodid ega mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad lennata selliste piirkondade lähedal või sellistes piirkondades, kus on käimas päästeoperatsioon, välja arvatud juhul, kui neil on selleks vastutavate päästeteenistuste luba. Suhtle vastavate ametkondadega ning paku kindlasti oma abi. Kindlasti tuleb jälgida, et lennud toimuvad avatud- või erikategooria nõuetele vastavalt.

Kui on vaja lennata üle rajatise, mis on kõrgem kui 120 meetrit, tohib lennata kuni 15 meetrit üle selle rajatise kõrguse, kuid ainult juhul, kui selle omanik on selleks selgesõnaliselt loa andnud (näiteks lepingu alusel, et teostatakse inspekteerimine vms). Pea meeles, et sellisel juhul tohib lennata rajatisest kuni 50 meetri kaugusel horisontaalselt.

Droonile võib kaamera paigaldada. Küll aga tasub jälgida, et kaamera lisamine droonile oleks kooskõlas tootja poolt esitatud nõuetega. Kaamera lisamine võib muuta ka drooni kogukaalu, mis on oluline tegur drooni käitamise kategooria määramisel.

Euroopas on rakendusmäärusega 2019/947 määratud vanuse alampiir 16 aastat. Siiski on mõned erandid, kus kaugpiloodi miinimumvanuse nõue puudub:

• kui lennutatakse avatud kategooria A1-alamkategoorias C0 klassimärgistusega drooni;
• kui lennutatakse iseehitatud drooni, mille mass on alla 250 g; või
• kui lennutatakse kaugpiloodi otsese järelevalve all, kes on täitnud vastavad pädevusnõuded.